Kolmandik eestlastest ei usu, et kliimamuutust põhjustab inimtegevus

Kolmandik Eesti elanikest ei usu, et kliimamuutuste taga on inimtegevus, selgub Euroopa Investeerimispanga (EIB) korraldatud uuringust.
Kui pisut üle kahe kolmandiku (68 protsenti) küsitletud Eesti inimestest ütles, et kliimamuutuste peamised põhjused on seotud inimtegevusega, siis kolmandik vastanutest oli teistsugusel seisukohal – 24 protsenti leidis, et kliimamuutused on tingitud äärmuslikest loodusnähtustest, nagu vulkaanipursked ja kuumalained, ning kaheksa protsenti uskus, et kliimamuutusi põhjustab osooniauk. Inimtegevuse näidetena olid ankeedis välja toodud metsade hävitamine, põllumajandus, tööstus ja transport, selgub EIB avaldatud pressiteatest.
Küsimusele, mis üldse on kliimamuutus, valis Eesti vastanutest 74 protsenti variandi, et see on pikaajaline kliimamustrite muutus, kuid kaheksa protsenti usub siiski ka seda, et kliimamuutused on väljamõeldis. Ülejäänud arvasid, et kliimamuutus on ilma kiire muutumine lühikese aja jooksul, eriti suvel.
EIB küsitluses, milles uuriti inimeste teadlikkust kliimamuutustest 35 riigis, sealhulgas kõigis Euroopa Liidu riikides, hinnati inimeste üldist teadlikkust kolmes valdkonnas: kliimamuutuse mõiste ja põhjused, selle tagajärjed ja lahendused. Osalejad vastasid 12 küsimusele ja järjestati 0–10 punkti skaalal, kus 10 tähendab kõrgeimat teadmiste taset.
Küsitlusest selgus, et eestlased on EL-i 27 liikmesriigi seas oma teadmistelt 12. kohal ning veidi üle Euroopa Liidu keskmise (6,37/10). Punktitabelit juhib Soome (7,22/10), järgnevad Luksemburg (7,19/10) ja Rootsi (6,96/10). Eesti paiknes kliimamuutusi puudutavate teadmiste kontrollis kohe Hollandi järel ja Leedu ees.
EIB kokkuvõtte kohaselt on eestlased hästi kursis kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgedega, kuid vähem teavad lahendustest, mis aitaks kliimamuutustega võidelda.
Väljapakutud meetoditest, mis aitaksid kliimamuutustega võidelda, nimetas Eestis 70 protsenti toodete uuesti ringlussevõtmist, 65 protsenti isikliku auto asemel ühistranspordi kasutamist, 50 protsenti hoonete paremat soojustamist ja ka harvem uute rõivaste soetamist, 15 protsenti maanteedel kiirusepiirangu langetamist, 10 protsenti veebivideote vaatamise vähendamist.
Uuringu viis EIB tellimusel läbi ettevõte BVA X-Sight 27 EL-i riigis ning Ühendkuningriigis, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Indias, Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides. Vastajad täitsid ankeedi internetis. Kui enamikus riikides oli valimi suurus 1000 inimest, siis väiksemates riikides, sealhulgas ka Eestis, vastas küsitlusele suurusjärgus 500 inimest.
Toimetaja: Mait Ots