Roheoskuste arendamisse panustavad tegevused jagunevad programmis laias laastus kaheks. Üheks osaks on lähtuvalt rohepöördest oluliste roheoskuste väljaselgitamine. Oskuste põhjal tuleb arendada kutse- ja kõrghariduse õppekavasid, millega praegu tegelevadki üheksa konsortsiumit.

"Vaadatakse, mil määral juba roheoskusi ja üldse selliseid keskkonnasäästu ja jätkusuutlikku majandamist edendavaid oskusi õpetatakse ja mis on puudu. Näite tasandil veel rääkida ei saa, kuna konsortsiumid praegu veel teevad kokkuvõtteid, et mis on nende valdkondade kõige olulisemad roheoskused ja sellele järgnevalt hakkavad nad välja töötama õppekavasid, kuidas neid oskuseid saab arendada," ütles haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ene Drenkhan.

Konsortsiumide töö tulemusel valmivad uued koolitused, sh ka mikrokraadid laiemale elanik- ja töötajaskonnale, mis on kättesaadavad järgmisest aastast.

Roheoskuste programmi teise osa moodustavad täiendkoolitused, mida kõrg- ja kutseharidusasutused on valmis juba praegu pakkuma.

"Nii saab Eestis sellel aastal osaleda 106 koolitusel circa 2600 õppijat. Ja selleks tõesti panustatakse 1,6 miljonit ja koolitused on osalejatele tasuta, eelkõige on need töötavale elanikkonnale, ettevõtete töötajatele ja õppeasutustele," rääkis Drenkhan.

Spetsiaalselt roheoskuste arendamiseks suunatud riikliku täienduskoolituse tellimuse nimekirjas on sel aastal läbiviidavatest koolitustest näiteks digipõllumajandus, elektri- ja hübriidautode hooldus ja remont, mahe- ja keskkonnasäästliku aianduse alused, aga ka puiduressursside väärindamine, kaasaegsete küttekollete ehitamise ja ka rohumaal hanede looduslähedase ning keskkonnasõbraliku kasvatamise koolitus.

Nimekirjast jäid välja näiteks väikeveinitootmine puuvilja- ja marjakasvatajatele ning keskkonnahoidlik aiapidamine linnaaias, mille kasu ettevõtetele ja kooskõla meetme eesmärkidega on ministeeriumi hinnangul küsitav.

Kõige kallimad selleks aastaks kinnitatud koolitused on Tartu Ülikooli vesinikutehnoloogia ja taastuvenergeetika alused, mille maksumus on 39 000 eurot ning Tallinna Ülikooli kestlik personalijuhtimine maksumusega 39 200 eurot. Odavaimad on aga Rakvere ametikooli kolm koolitust looduslike materjalide, savi- ja lubikrohvi kasutamisel ehituses. Ühe koolituse hind on Rakveres 5120 eurot. Koolituste maksumus kujuneb korraldajatele ühikuhinna alusel ning osalejaile on kõik koolitused tasuta.

"Igal õppekavarühmal on oma tunnihind. Ja summa kujunebki nii, et see õppekavarühma tunnihind tuleb korrutada tundide mahu ja õppijate arvuga," sõnas Drenkhan.

Koolituste sihtrühmadeni jõudmist peaks Drenkhani sõnul toetama ka 340 000-eurone turundus- ja kommunikatsioonistrateegia.

"Teha nii ettevõtetele, ettevõtete juhtidele kui ka n-ö tavalistele töötajatele selgeks kõigepealt, mis on roheoskused, miks neid peaks arendama ja andma ka infot selle kohta, kus saab neid arendada. Selleks on vajalik kaasata partner, kes aitab kõigepealt kava koostada ja siis need turundus- ja kommunikatsioonitegevused ka ellu viia."

Ettevõtja: asendustegevus rohelinnukese pärast

ERR on varem kirjutanud, et roheoskuste programmi kohta on tehtud ka kriitikat. Kriitikute seas on nii ettevõtjaid kui ka poliitikuid.

"Raha on ju määratud kõrg- ja kutsekoolidele ettevõtete personali koolitamiseks. Samas me ju ettevõtetena väga harva oleme saanud koolidest välja õpetatud töötajaid ja nüüd siis hakkavad koolid neid meie poolt väljaõpetatud töötajaid üle koolitama. See tundub kuidagi asendustegevusena, et kuhugi selline rohelinnukene kirja saada," ütles ettevõtja Jaak Nigul.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) oli samuti kriitiline. "Ma arvan, et see ei ole kõige otstarbekam taasterahastu fondi rahade kasutamine. Võib muidugi öelda, et tegemist on eurorahaga ja et see jaguneb mitme aasta peale, aga samas euroraha või Euroopa Liidu maksumaksjate raha peaks olema ju sama kaaluga, kui siseriiklik või meie enda maksumaksjate raha," lausus Sõerd.

Programmi kogumaht on 15 miljonit eurot. Raha küsis Eesti oma ligi miljardilist taaste- ja vastupidavuskava koostades, mille omakorda kinnitas üle Euroopa Komisjon. Tegemist on Euroopa Liidu ühiselt laenatud rahaga. Nüüd pole seda harno sõnul võimalik muudesse tegevustesse ümber tõsta. Roheoskuste programmi tegevused kestavad 2026. aasta juunikuuni.