Esmaspäeva pärastlõunal toimunud arutelul keskenduti sellele, kas kärpida tuleks peamiselt ühekordseid kulutusi või jooksvaid kulutusi, mis tooksid endaga kaasa ka tulevikku vaatavalt kulude vähendamist, ütles haridusminister Kristina Kallas Eesti 200 erakonnast.

Tema sõnul lepiti kokku, et 70 miljoni euro ulatuses kärbitakse püsikulusid, 30 miljoni euro ulatuses leitaks kokkuhoiukohti ühekordsete kulutuste ärajätmiseks ja investeeringute edasi lükkamiseks ning 50 miljoni ulatuses on tulumeetmed ehk peamiselt riigifirmade dividendid.

Muid teemasid Kallase sõnul partnerid selgeks rääkida ei jõudnud.

Siseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets rääkis, et mõned asjad said otsustatud ja mõned asjad selgemaks. Näiteks, et pensionite ja eripensionite kallale ei ole vaja minna.

"Sisejulgeolek, mõned muud teemad, on veel vaja edasi rääkida," märkis Läänemets.

Siseministri sõnul on plaanis läbirääkimisi võimalikult ruttu jätkata, kuid millal võiks valitsus kokkuleppeni jõuda, on võimatu prognoosida.

Rahandusminister Mart Võrklaev Reformierakonnast ütles, et iga kord, kui partnerid kogunevad, jõutakse edasi. "Liigume väikeste sammudega lisaeelarve tegemisele lähemale," rääkis Võrklaev.

Opositsioon: koalitsioon ei soovi teha seda eelarvet

Opositsioonierakonnad kahtlevad, kas koalitsioon suudab ja tahab negatiivset lisaeelarvet kokku panna.

"Koalitsioonipartnerid üritavad sellist poliitilist punktide võttu ja see väga hästi neil ei suju," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik.

"Kui nad seda tahaksid teha, siis nüüd me oleme selles tempos, et seda tuleks teha erakorraliste istungitega suvevaheajal. Mul ei ole küll kusagilt sellist tunnet, et koalitsioon soovib seda teha tegelikult," ütles EKRE esimees Martin Helme.

"Praeguse valitsuse võimetus sisulist valitsemiskulude kärbet teha, on muret tekitav," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Koalitsioon jätkab negatiivse lisaeelarve arutelu lähiajal.

Koalitsioon arutab võimalust vähendada sel aastal eelarvemiinust 175 miljoni euro võrra, mis viiks selle aasta puudujäägi kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja oleks seega Euroopa Liidus kehtivate eelarvereeglitega kooskõlas. Kava kohaselt tuleks osa sellest riigisektori kärbetest ja osa riigifirmade erakorralistest dividendidest.

Koalitsioonil on kokkuleppele jõudmisega kiire, sest selleks, et ülejäänud aastast midagi veel kärpida saaks, tuleks valitsusel oma otsus võimalikult kiiresti riigikogule vastuvõtmiseks saata. Koalitsiooninõukogu arutas 175 miljoni euro suurust negatiivset lisaeelarvet esmaspäeva pärastlõunal.