Riigikogu suurde saali saatmise poolt hääletasid reformierakondlased Annely Akkermann, kes on ka komisjoni juht ja Maris Lauri ning Eesti 200 liige Diana Ingerainen.

Samuti Reformierakonda kuuluvad Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, kes on tihti riigi rahanduspoliitika teemal kriitilised olnud, jätsid hääletamata.

Vastu hääletas neli opositsiooni liiget.

Sõerd: kas üldse sellisel kujul seda lisaeelarvet vaja on?

Aivar Sõerd pani ERR-ile antud kommentaaris lisaeelarve vajalikkuse ja otstarbekuse kahtluse alla.

"Kas üldse sellisel kujul seda lisaeelarvet vaja on? Meil on ikkagi riigi rahanduse olukord selline, et kulude kasv on väga kiire ja neid kulusid tuleb katta ju laenurahaga," lausus Sõerd.

Sõerdi sõnul võiks lisaeelarve olla pigem valitsemissektori kulusid vähendav. Ta kritiseeris ka Reformierakonna plaani üksikvanema lapse toetuse suurendamiseks.

"Arvestades meie rahanduse olukorda, on ikkagi vaja mõelda ka sellele, mis on iga suureneva kuluartikli katteallikas. Kui selleks aastaks on olemas katteallikas ühekordselt – IT-investeeringuid jäetakse ära või lükatakse edasi –, siis järgmiseks aastaks see on ju püsikulu. Järgmisel aastal katteallikat ei ole, vähemalt praeguse seisuga. Nii et see pole päris õige," rääkis Sõerd.

Sõerd meenutas, et jättis eelmise aasta lõpus hääletamata ka tänavuse põhieelarve poolt.

Võrklaev: pigem jätame uued kulud tegemata

Mart Võrklaev ütles, et lisaeelarve probleem on see, et sellega lükatakse mitmeid kulusid paari aasta võrra edasi ja samal ajal võetakse uusi kulusid peale. Nii suurendab riik eelarve defitsiiti.

"See kannab eesmärki, et pigem jätame uued kulud tegemata. Neid on alati lihtsam ära jätta kui kärpida. Ehk kokkuvõttes soov ja suund liikuda riigi rahandusega väiksema defitsiidi poole," põhjendas Võrklaev oma hääletamata jätmist.

"Kui me oleme võtnud omale eesmärgiks igal aastal defitsiiti 0,5 protsenti vähendada, nii nagu peaminister on öelnud, siis ei ole tark järgnevatesse aastatesse uusi kulusid võtta," lisas ta.

Akkermann: nende argumendid on õõnsad

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann nimetas lisaeelarve mittetoetamise argumente õõnsaks. "Praegu enne kolmandat lugemist on see argument õõnes, et nüüd järsku leian, et ei saada lõpphääletusele. See argument on otsitud, ta ei ole sisuline, ta ei ole tugev," ütles Akkermann.

"Kui keegi tahab eelarves teha muudatusi, siis ta peab ütlema, et vähendage seda kulu, vähendage teist kulu. Aga koalitsiooni poolt jätta hääletamata, et kärbitagu rohkem, ei ole tõsiseltvõetav argument," lisas ta.

"Nad asetavad end Reformierakonnas kokkulepitust eemale. Nad joonistavad välja oma isiklikku nähtavust," sõnas Akkermann.

"Üldiselt on nii, et kui keegi lööb palli oma väravasse, siis staadion küll rõkkab, aga need ei ole Mardi ega Aivari toetajad, vaid teise meeskonna toetajad," ütles ta.

Rääkides vajadusest kärbete järele, ütles Akkermann, et poliitikas tuleb ühiskonna soovi, ootust ja väljakannatamise võimet kärpimise puhul pidevalt kraadida. "Tuleb aru saada, kui palju kärpeid suudab ühiskond taluda," lausus Akkermann.

Korobeinik: sügisel läheb koalitsioonil toetuse saamisega raskeks

Keskerakondlasest rahanduskomisjoni liige Andrei Korobeinik ütles ERR-ile, et lisaeelarve läheb suurde saali lõpphääletusele lihtsalt komisjoni soovitusega seda mitte toetada.

"Ma arvan, et praegu koalitsioon saab oma hääled kokku, võib-olla mõne aknaaluse saadiku toetusega, aga sügisel läheb see raskeks ja inimesed, kellel on vähegi põhimõtteid, ma arvan, siis juba seda kurssi ei toeta," ütles Korobeinik lõpphääletuse kohta.

Akkermann nõustus, et mida valimistele lähemale, seda keerulisem on hääli kokku saada. "Siis tekivad ka sellised sooloprojektid."