Norra vastuluureameti uuendatud hinnangus on ohutase tõusnud Norra relvade Ukrainasse tarnimise tõttu, lisaks on kasvanud Vene luure aktiivsus.

"Hinnangus on hoiatus üleüldise ohupildi muutuse kohta. See põhineb uskumusel, et Venemaa näeb kasu saavat sabotaažiaktide korraldamisest Euroopa riikides, et nõrgestada Ukraina kaitsevõimekusi. Lisaks saab Venemaa sabotaažiga luua ebakindlust ja rahulolematust, mis tõukab Euroopa riike eemale relvaannetustest ja teist tüüpi toetustest Ukrainale," ütles Norra vastuluure juht Inger Haugland.

"Venelased on investeerinud viimase 10 aastaga palju, et kujundada inimeste mõtteviisi. Mitte ainult Itaalias, aga siiski eriti just Itaalias, sest kultuurilistel ja ajaloolistel põhjustel on Itaalia haavatavam Venemaa narratiividele. Näiteks, et Ukraina sõjalise toetamisega lükatakse maailm tuumasõja poole. See on veel üks narratiiv, mida venemeelsed mõjuisikud Itaalias esitavad," rääkis Gino Germani sotsiaalteaduste ja strateegiliste uuringute instituudi direktor Luigi Sergio Germani.

"Lisaks väited, et sõda on NATO süü, kes püüdis Venemaad ümber piirata. Või Balti riikide ja Poola süü, kes on paranoilised ja surusid läänt Venemaad provotseerima. Valitsus nende narratiividega ei sõdi, isegi kui pooled itaallastest toetavad Ukraina abistamist," rääkis Germani.

"Üks inimene, kes kandideerib eurovalimistel saadiku kohale, vihjas, et Ukrainal oleks parem alistuda. Võtmesõna Vene narratiivis, ja paljud inimesed kordavad seda ilma venemeelsuseta, on, et meil on vaja rahu. Ukraina toetamine tähendab sõda Euroopas. Meil ei ole vaja sõda, vaid rahu," jätkas Germani.

Kuna Euroopa riigid on saatnud palju Vene luurajaid tagasi, siis on Kreml muutnud taktikat - narratiivide käitamise ajal palgatakse kohalikke või kolinud kaasmaalasi.

Poolas vahistati 12 inimest, kes Vene teenistuste korraldusel peksid inimesi ja süütasid hooneid, nagu näiteks suure ostukeskuse Varssavis. Poola valitsus kavatseb nüüd anda 25 miljonit eurot luureteenistustele ohu kasvu tõttu. Poola otsustas püstitada idapiiri kaitseks uued rajatised ning taasluua eelmise valitsuse algatatud komisjoni, mis haldab vene mõjutustegevuse kohta käivat infot. Seda juhib sõjaväe vastuluureteenistuse juht.

"See komisjon ei ole uuriv komisjon, tal pole selliseid õigusi. Ta ei kutsu kedagi välja. Komisjon tegeleb selliste materjalide ja dokumentide analüüsiga, mis on olemas kõigil julgeolekuteenistustel, prokuratuuril. Ka meediaanalüüs, sest selle komisjoni eesmärk ei ole otsida ja jahtida, kes on süüdlane," rääkis Poola peaminister Donald Tusk.

Eelmisel nädalal otsustas Moldova parlament, et 20. oktoobril on presidendivalimised ja Euroopa Liidu referendum. Ettevalmistus hääletuse turvalisuse tagamiseks käib, selleks kasutab Moldova ka Eesti e-valitsemise akadeemia abi. Kui piiril konfiskeeriti Moskvas käinud inimestelt 10 000 eurot, mis oli mõeldud õõnestustegevuseks, rünnati riiklike veebilehti 36 tundi järjest.

"Kahes haiglas kaotasime kogu andmestiku. Meil oli ka tõsine sissetung presidendi kodulehel, kuhu postitati eksitavat ja desinformatsiooni," ütles Moldova valitsusside ja turvalisuse juht Alexandru Coretchi.

Teises rünnakus seiskus riiklik postifirma ja ei saanud edastada kirju ja pakke. Kui Moldova autonoomse osa Gagauusia president kohtus Vladimir Putiniga, rünnati 12 tundi järjest ja postitati igale poole eksitavat infot.

"Teame, et Euroopa Liidu liikmekssaamise eeltingimus ei ole NATO liikmeksolek. Aga nad informeerisid gagauuslasi ja transnistrialasi, et see on eeltingimus," ütles Coretchi. 

"Venemaa proovis tekitada segadust kavatsusega muuta piire Läänemeres, seda nii Leedu kui Soome suunal. Soomlased suhtusid asja rahulikult. Peame sisimas valmistuma selleks, et Venemaa jätkab sellist tüüpi hübriidtegevust. Ja mitte iga päev, aga iga nädal eri moel," ütles Soome president Alexander Stubb.

Saksamaa siseministeeriumi andmeil kasvasid eelmisel aastal poliitiliselt motiveeritud kuriteod. 60 000st peaaegu pooled on seotud paremäärmuslastega. Kasv oli 23 protsenti. Vasakäärmuslaste rünnakuid registreeriti 7777, kasv 11 protsenti. Siseminister Nancy Faeseri sõnul on rünnakud suunatud avatud ehk liberaalse ühiskonna vastu.

Loos toodud rünnakute puhul on kõige keerulisem näha nende omavahelist seotust. Ühine nimetaja on Kremli režiim, mis peab Euroopa vastu igal tasandil võitlust. Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja nende vastus on erinev. Üks tõsine murekoht veel - suvel toimuvad jalgpalli EM ja Pariisi olümpiamängud.

"Varasemast on turvalisem, aga alati on oht, sest meil peab olema õigus kogu aeg, terroristidel vaid korra," sõnas Atlantic Councili Scowcrofti keskuse asepresident Matthew Kroening.

"Muretsen rohkem, et see juhtub pigem Iisraeli Gaza sõja kontekstis, mitte Venemaa sõja tõttu Ukrainas. Kes teab. Me peame selliste asjade pärast ikka muretsema, sest olukord on poliitiliselt kuum, võrreldes varasemate aastatega. Lisaks on tulnud uued tehnoloogilised võimekused, näiteks droonid, mis muudavad terrorirünnakud kergemaks või efektiivsemaks terroristlikust vaatest. Selle kõrval tean, et julgeolekuteenistused on asjad väga teadlikud," rääkis Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Ulrike Franke.

Kross: Eesti ei ole erand

Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross ütles "Välisilmas", et Venemaa püüab segadust külvata paljudes riikides ja Eesti ei ole siinkohal erand.

"Ühest küljest tundub, nagu piiritähiste äravarastamine Eesti puhul on unikaalne asi, aga tegelikult sobitub see väga hästi suurde mustrisse. Venemaa on piiriga jantinud ka Norras, seal on toimunud näiteks roheliste mehikeste laadsed juhtumid, üksikud mehed on piiri ületanud või Teravmägedel on paraadi korraldatud. Soome, Leedu piiriga on erineval moel hambaid proovitud. Nii et ma ei paigutaks Eestit mingisse eristaatusesse," rääkis ta.

Krossi hinnangul on Venemaa käitumine olnud Eestis isegi tagasihoidlikum kui mõnes muus riigis.

"Suurt pilti vaadates – võimalik, et Eesti teenistused, vastuluureteenistused, kaitsepolitsei ja muud on lihtsalt paremad, tähelepanelikumad kui mujal Euroopas, aga ma ütleksin, et venelased on Eestis olnud isegi vaoshoitumad kui mitmes suures Euroopa riigis. Aga loomulikult, ka Eestis on sedasorti juhtumite ohufoon kõrgem, mis ei tähenda mingit otsest sõjaohtu. Seda võib vaadata ka nii, et venelased on mures Ukraina pärast, tajuvad, et ka nemad ei pea seal liiga kaua enam vastu," selgitas ta.

Krossi hinnangul on Venemaa praegu aktiveerinud kõik oma võimalused teisi riike häirida.

"Need agendid, kes pole veel vahele võetud, on aktiveeritud, uusi värvatakse, kõikvõimalikud asutused, kes varasematel aastatel. Taolisi asju tehti ju ka enne, ka perioodil 2014 kuni 2022 juhtus sedasorti asju peaaegu pidevalt, ka NATO territooriumil. Justkui nende enda vastaste mõrvu toimus, ka nagu nimetatakse hübriidründeid, näiteks üks jalgpallihuligaanide juhtum Prantsusmaal, kus erariides GRU liikmed tulid jalgpallihuligaane mängima. Taolisi asju juhtus. Lihtsalt, isegi kui lääne eriteenistused nägid seda mustrit, siis seda avalikult ei tunnistatud, ilmselt ka osaliselt poliitilistel põhjustel, et ei tasu eskaleerida," rääkis Kross.

"Sellistel puhkudel on sageli ka see omistamine raske, venelased sageli teevad seda nii, et ei saaks tõestada, et see on nende tehtud ja siis viisakas lääne inimene ei saa seda ka öelda. Loomulikult see on läinud palju tihedamaks, see eskaleerub. Üks oht selliste operatsioonide puhul on ka see, et ühiskonnad harjuvad sellega ja siis sa pead kõvemaks keerama, et ikkagi veel kardetaks," lisas ta.