Riigikogu liige Eerik-Niilres Kross (RE) selgitas, et laias laastus eeldab NATO kaitseplaan, et sõja korral toovad ameeriklased toovad suure hulga süvalöögivõimet, annavad satelliidipildid, sihitamise, lennukeid ja õhus tankimist. Ilma selleta ei suudaks Euroopa õhusõjas sõjaplaane ellu viia.

"Kui ameeriklased kavatsevad panustada poole vähemate lennukitega, siis on raske kujutleda, et kui seda peaks kohe vaja minema, siis Euroopa suudaks sellist õhusõda pidada nagu plaanid ette näevad," ütles Kross.

USA president Donald Trumpi administratsioon on korduvalt lubanud selliseid samme ette võtta. Krossi sõnul ei saa loota, et äkki nad ikkagi nii ei tee.

"Ameeriklased on nüüd lõpetanud jutu ja otsustanud tegutseda ja pannud Euroopa sundseisu. Kas hakkate ujuma või upute ära," ütles Kross.

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et tekkivad võimelüngad on ilmselt teada NATO vägede ülemjuhatajale Euroopas. Need on teada ka planeerijatele. Kuid siis, kui hakatakse tähtaegu paika panema, on need alati lootusetus kauguses.

"Ühest küljest plaksutatakse, kui luureülemad või kindralid ütlevad, et pärast Ukraina sõda kuus kuud või kolm aastat – ja Venemaa on valmis meid proovile panema. Ja teisest küljest tehakse plaane – kui Ukraina rahu saabuks näiteks järgmine aasta, siis 2030 peaksime ju valmis olema. Aga meie plaanides on arvud, mis on kaugel teisel pool 2030. aastat," rääkis Herem.

Euroopa Parlamendi liige erukindral Riho Terras ütles, et Euroopa pole strateegiliste võimete väljaviimisega arvestanud.

"Ja kui see peaks juhtuma, siis on see üsna oluline löök Euroopa kaitsevõimele. Eriti suur oli loomulikult see, et Tomahawk-rakettide paigutamine Saksamaale jääb ära. Ja see oli mõeldud just Vene kesk- ja pikamaarakettide võime tasakaalustamiseks," sõnas Terras.

Terrase sõnul peaks Euroopa Liit panustama võimetele, mida üksikud riigid iseseisvalt teha ei suuda – strateegiline luure, sihitusvõime, satelliidid.