RMK ei näe lisadividendide maksmises probleemi

Valitsuskoalitsiooni plaan leida riigile lisaraha muu hulgas Eleringi ja riigimetsa majandamise keskuse täiendavatest dividendidest on RMK-le jõukohane, ütles RMK juhatuse esimees Mikk Marran, kelle sõnul see nende tegevust otseselt ei mõjuta. Ka Elering tõdes, et omanikul on õigus niisugune otsus teha.
Valitsuskoalitsioon leppis teisipäeval kokku 175 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarve üldistes raamides ning rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et riigile on plaanis lisatulu saada muu hulgas Eleringi ja RMK täiendavatest dividendidest. Suurem osa dividende tuleb tema sõnul just RMK-st.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles ERR-ile, et riigile kuuluva tulundusasutusena ongi nende tegevuse üks eesmärke tulu teenimine.
"RMK on olnud viimastel aastatel Eesti riigiettevõtetest stabiilseim ja suurim dividendimaksja. RMK viimaste aastate suuremat kasumlikkust on toetanud puidu tavapärasest kõrgem hind alates Venemaa täiemahulise sõjategevuse algusest Ukrainas. Sõjaga seoses kaasnesid tarneahelate muutused, mis omakorda suunasid puidu hinna kallinemisele meie regioonis," sõnas ta.
Marran lisas, et eelmisel majandusaastal kandis RMK kasumieraldisena riigikassasse kokku 88,7 miljonit eurot, millest 75 miljonit olid dividendid ja 13,7 miljonit dividendidelt arvestatud tulumaks.
"Olukorras, kus riigi rahaline seis on pingeline, soovib omanik RMK makstavat dividendi veelgi suurendada. RMK-l on võimekus lisadividendi maksta ja see ei mõjuta otseselt RMK tegevust. Meil on hea meel, et RMK metsameeste ja -naiste hea töö tulemusena saame oma panuse anda," sõnas RMK juht.
Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer sõnas, et täiendavate dividendide maksmise otsuse saab teha kliimaministeerium üldkoosolekul, kus ministeerium Eleringi ainuaktsionärina kinnitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise.
"Omanikul on vastavalt äriseadustikule õigus otsustada kasumi jaotamise, sealhulgas dividendide osas," lausus Klemmer.
Riigi enamusosalusega Tallinna Sadam maksis tänavu dividendideks 19,2 miljonit eurot, nagu ka eelnenud aastal. Kuna aga möödunud aasta kasum langes, olid dividendid 121 protsenti eelmise aasta kasumist ning laenu võtmata olnuks firmal olnud keeruline dividendid välja maksta ja edasi tegutseda.
Kaks päeva pärast dividendide maksmist teatas Tallinna Sadam, et võttis Swedbankilt 20 miljonit eurot kolmeaastase tähtajaga laenu, et rahastada ettevõtte üldisi ärilisi vajadusi, sealhulgas investeeringuid sildfinantseerida. Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul ei tähenda kahe sündmuse ajaline kokkulangevus siiski seda, nagu võtnuks Tallinna Sadam laenu dividendide maksmiseks, ehkki nii võib näida.
Toimetaja: Karin Koppel