President kuulutas Venemaa varade konfiskeerimise seaduse välja
President Alar Karis kuulutas välja riigikogus äsja vastu võetud Venemaa varade konfiskeerimise seaduse, mille õiguspärasuses mõned riigiõiguse asjatundjad on kahelnud.
"Ehkki valitud kahju hüvitamise moodus on uuenduslik, on selle eesmärk kaitsta agressioonikeeldu kui rahvusvahelise õiguse põhireeglit. See oli üks minu sõnum, kui kuulutasin välja riigikogus kaks nädalat tagasi vastu võetud "Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse"," teatas Karis.
"Selle järgi saab võõrandada ja kahju hüvitamiseks kasutada ainult nende vara, "kelle seos õigusvastase teo toimepanemise või sellele kaasaaitamisega on kindlaks tehtud ja piisavalt tõendatud". Järelikult ei piisa vara võõrandamiseks sellest, et kellegi vara on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu külmutatud," selgitas president.
Karis lisas, et vastuvõetud seadust tuleb tõlgendada nii, et vara võõrandamine puudutab neid, kes on aktiivselt osalenud sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamisnormide rikkumises.
"Mööndavasti tekitab varade konfiskeerimine sõjalises agressioonis osalemise tõttu õiguslikult selgitamata küsimusi, kuid parlamendil peab olema võimalik langetada poliitilisi valikuid ka niisuguses ebaselges olukorras," märkis riigipea. "Sõltumata sellest, mida arvata Eestis valitud lahendusest, pole kahtlust, et peame leidma tõhusaid viise, tagamaks agressiooniohvrite õigust saada hüvitust kahju põhjustajatelt."
Mai keskel riigikogus vastuvõetud seadus lubab Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks kasutada sanktsioonidega külmutatud Venemaa kodanike ja ettevõtete varasid.
Mõned õigusteadlased, näiteks Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay, hindasid, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus ning oletasid, et president lükkab seaduse tagasi, või kui nii ei lähe, siis vaidlustab selle õiguskantsler.
"Õiguslik selgus peab kujunema kohtumenetluse käigus, kus hinnatakse konkreetseid isikuid ja nende tegevust. Seadust ei tohi rakendada viisil, mis tekitab vastuolu põhiseadusega. See oleks nii, kui isikute vara võõrandatakse pelgalt sanktsiooniotsuse tõttu, kontrollimata, kas on täidetud Eesti seadusega kehtestatud lisatingimused," teatas president neljapäeval.
"Lisaks peab silmas pidama, et meid seob Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Kuna Eesti seadus seab varade konfiskeerimisele märksa rangemad nõuded kui pelgalt sanktsioneerimisotsus, ei saa ettehaaravalt väita, et rikutaks seda konventsiooni. Samas peab konventsiooni nõuetega, muuseas menetluslike nõuetega arvestama igal üksikul juhul, kui varade võõrandamist kaalutakse," lisas ta.
Vooglaid pöördus õiguskantsleri poole
Riigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE) pöördun õiguskantsler Ülle Madise poole avaldusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks seonduvalt riigikogu poolt vastu võetud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.
"16. mail pöördusin samas küsimuses Vabariigi Presidendi poole, paludes jätta nimetatud seaduse välja kuulutamata, kuna see on lepitamatus vastuolus põhiseaduses sätestatud eraomandi puutumatuse põhimõttega. Paraku kuulutas president seaduse täna välja, ignoreerides minu poolt esitatud argumente ja jättes sellega täitmata oma kohustuse olla põhiseaduse kaitsjaks ka olukorras, kus see nõuab poliitiliselt ebapopulaarse positsiooni võtmist," märkis Vooglaid
Vooglaid lisas, et soov toetada Ukrainat, millega seda eelnõud põhjendatakse, on poliitiliselt mõistetav. "Aga Ukraina abistamise püüdlusi ellu viies ei tohi tuua ohvriks austust põhiseaduse vastu. Vastasel juhul muutub Eesti Vabariigi pale sarnaseks riikidega, mida arvustame austuse puudumise tõttu õigusriikluse põhimõtte vastu," ütles ta.