Juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Eestil on otsuse elluviimisel kandev roll.

Välisminister Margus Tsahkna selgitas, et nii saab Ukraina relvastust Venemaa enda riigivaralt teenitud kasumiga, mitte ainult Euroopa Liidu maksumaksja rahaga. Tema sõnul läheb raha otsust ellu viivatele riikidele, kes saavad kohe osta Ukrainale hädavajalikku relvastust. "See on kiirtee, et Ukraina saaks tagasi lüüa Venemaa igapäevased rünnakud ning kaitsta oma energiataristut ja inimesi."

Mai lõpus kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriigid plaani kasutada Euroopa Liidus Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu Ukraina toetamiseks. Kokkuleppe kohaselt suunatakse 90 protsenti tulust Euroopa rahurahastusse Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Ülejäänud 10 protsenti läheb Kiievi toetamiseks muul viisil.

Lisaks käivad Euroopa Liidus arutelud, kuidas edaspidi kasutada Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu laenu tagatisena.

Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 juhid otsustasid 13. juunil anda Ukrainale ligikaudu 50 miljardi euro ulatuses laenu, kasutades selleks Venemaa külmutatud riigivaradelt saadavat tulu. Tsahkna selgitas, et selle otsuse järgi jäävad Venemaa varad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju.

Ministri sõnul on Venemaa praeguseks Ukrainas enam kui 400 miljardi euro suuruses kahju tekitanud. Selle korvamiseks on välisministri sõnul vaja kasutusele võtta ka Venemaa külmutatud riigivarad ning töö selle nimel käib.

Otsuse tegemisel mindi mööda Ungari vastuseisust

Otsuse tegemisel läksid EL-i liikmesriigid juriidilise nõksu abil mööda Ungari vastuseisust.

Juristide sõnul ei osalenud Budapest raha andmise otsuse tegemisel ning seetõttu ei saa nad sõna sekka öelda ka selle kulutamisel. Selline klausel kehtib, sest tegemist pole algupäraselt Euroopa maksumaksjate rahaga.

"Alusleping pakub juriidilisi võimalusi, et liikuda edasi ka siis, kui mõni liikmesriik ei taha otsuses osaleda. Me arvestasime selle võimalusega, sest kuna Ungari ei osalenud otsustamises, siis pole vaja ka nende osalemine otsuse elluviimisel," selgitas EL-i kõrge välisesindaja Josep Borrell.

Kuid jääb küsimus, kas sellise triki kasutamine ei või tuua Budapestilt vastusamme.

"Eks me näeme. Ungari on ju kogu aeg relvi täristanud, aga täna mulle tundus, et Ungari välisminister pigem otsis võimalust, kuidas lasta otsustel edasi minna. Ma väga loodan, et Ülemkogul saab see kõik purki löödud," ütles Tsahkna "Aktuaalsele kaamerale".