Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ütles, et tema haldusala kärbe on kokku 12 923 692 eurot. Võrdluseks märkis ta, et MKM-i haldusala eelarve on sellest tublisti suurem ehk 1,4 miljardit eurot.

"Aga tõde on, et sellest 930 miljonit on töötukassa, nii et see on väljas," lisas Riisalo. "Teine suur tükk ehk 273 miljonit on eurovahendid ja nende kaasfinantseerimine. Selle kärpimine pole mõtestatud ega aita kuidagi kaasa riigieelarve tasakaalu positsioonile."

Umbes 78 miljonit eurot ministeeriumi haldusala eelarvest võtavad teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendid.

"See jätab meile järele 125 miljonit eurot, milles me teeme kärpeharjutust," ütles Riisalo.

Pea kõiki ministeeriume puudutanud tegevuskulude kärbe viib MKM-i eelarvest 1,5 miljonit ning eelmisel aastal heaks kiidetud lisataotluste vähendamine veel 2,5 miljonit eurot. Sellele lisandub teadus- ja arendusrahade vähendamine.

"Siis on viieprotsendiline kärbe sihtasutustelt. Seal on meie osa 776 000 eurot. Ja kuna sellest kõigest ei jätkunud, otsiti kohti, kust oleks võimalik üldse Eesti riigi kontekstis kokku hoida. See viis miljonit tuleb täiendavalt ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele tehtavatest eraldistest," rääkis Riisalo. 

Kärbe puudutab EISA programme

Riisalo sõnul puudutab EISA kärbe ka sihtasutuse veetavaid programme ja sihtasutuse kaudu antavaid toetusi.

"Toonitan, et valdav osa nendest programmidest või tegevustest on läbi käinud ka rahandusministeeriumi metoodika alusel eelhindamise. Ehk need tegelikult peaksid meile lühemas või pikemas perspektiivis selle raha tagasi tooma. Aga selge, keeruline aeg, vaatame siis sisse, mis tekitab võimalikult vähe kahju," sõnas Riisalo.

Kuidas kärbe EISA-s täpselt jaotub, hakatakse Riisalo sõnul peagi uurima. Ta märkis, et 33 miljonist eurost, mida MKM EISA-le annab, on viis miljonit mõeldud tegevuskuludeks. Ülejäänu läheb erinevateks programmideks.

"Need on turismi edendamiseks suunatud tegevused, kontsertide ja suurürituste Eestisse toomise toetus, e-residentsuse programm, välisinvesteeringute kaasamine, Work in Estonia programm – ega see nimekiri liiga palju pikem ei ole. Sealt me selle valiku peame tegema," sõnas Riisalo.

Kui palju tuleb EISA-l kärpida tegevuskulusid ja kui palju programme, jätab Riisalo sihtasutuse juhtkonna otsustada.

Kusmin tutvustab oma plaani 13. juunil

Mis puudutab ülejäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kärpeid, siis neid Riisalo veel detailselt ei kommenteerinud. Ta märkis, et nende üle otsustamiseks on ministeeriumil aega kuni järgmise nädalani, mil lisaeelarve eelnõu riigikokku saadetakse.

"Oleme oma panuse andnud ja tulevikus kindlasti, juba ka järgmise riigieelarve läbirääkimistes, me tahaksime seista selle eest, et need tegevused, mis majandust toetavad, saavad heakskiidu," sõnas minister.

Riisalo usub, et EISA on saanud liialt kriitikat. "Seal on pool aastat uus juht ja täna leppisime kokku, et 13. juunil tuleb ta valitsusse rääkima oma nägemusest, millisel kombel on selle nulleelarve protsessi käigus EISA oma järeldused teinud," sõnas Riisalo. "Et see organisatsioon oleks tugev, toimimisvõimeline ja et mitu aastat käigus olnud reform saaks katuse alla."

Riisalo kirjutas juba aprillikuises arvamusloos, et ootab EISA uuelt juhilt Kati Kusminilt plaani, kuidas organisatsiooniga edasi minna.

"Me oleme vestelnud nendel teemadel, aga lõpliku slideshow'd mul ei ole ja võib-olla ei peagi olema. Esiteks ei teeninda EISA ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala. Teine pool on see, et ta on ka olemuslikult päris keerulise struktuuriga asutus. Mõneti on ka loogiline, et sellise reformi läbiviimine võtab mõnevõrra kauem aega," ütles Riisalo ja märkis, et ministeerium plaanib muuta ka sihtasutusele seatud omanike ootuste dokumenti.