Kui välireklaam on seekordse kampaania ajal olnud pigem tagasihoidlik, siis debatte on mitu korda rohkem kui varasematel valimistel, teavad kandidaadid rääkida. Esinumbrite jaoks on neli või viis debatti päevas üsna tavaline.

Valimisteks valmistub praegu terve Euroopa. Euroopa Parlamendi valimised Eesti moodi eristuvad suurematest riikidest selle poolest, et meil on tegu isikuvalimistega, ütles politoloog Tõnis Saarts. Euroopa Parlamenti pääseb Eestist seitse saadikut ja valik tehakse rohkem nende isikuomaduste kui erakondliku kuuluvuse järgi.

"See joon, et tegemist on isikuvalimistega – pigem kompetentsete suursaadikute lähetamisena – see joon kujunes välja tegelikult juba esimestel Euroopa Parlamendi valimistel," lausus Saarts.

Esimestest Euroopa Parlamendi valimistest alates on eelistatud välispoliitika asjatundjaid, ütles Saarts. Nii leiab kandidaatide seast endise peaministri ja päris mitu endist välisministrit ning praeguse välisministri ja kaitseministri. Samas oleks Eestile kasulik, kui Euroopa Parlamenti valitakse majanduse või põllumajanduse asjatundja, sest välispoliitika pole ainus oluline teema. Ajakirjanik Hannes Rumm võrdles Eestist lähetatavaid saadikud mitmevõistlejatega.

"Peab suutma teha mitut ala ühtlaselt hästi nii nagu kümnevõistlejad, sellepärast et Eestil on ainult seitse esindajat 720-kohalises parlamendis. Ja lisaväärtus on muidugi see, kui igal Eesti esindajal on ka oma trumpala, nii nagu meie praegusel kergejõustikustaaril Johannes Ermil on trumpala kaugushüpe," lausus Rumm.

Plakatitel lubavad kandidaadid kaitsta Eesti huve. Oma seisukohtade läbisurumiseks tuleb aga kõigepealt leida liitlased ja teha ka kompromisse, ütles Saarts

"Nad ei kuulu erakonda Euroopa Parlamendis, mille nimetus on Eesti vabariik. Nad lähevad erinevatesse Euroopa Parlamendi saadikurühmadesse, mis on maailmavaateliselt jaotatud," lausus ta.

Endine president Kersti Kaljulaid, kes andis intervjuu Kiievist, tõdes, et kui saadik on julge ja söakas, siis teda ka kuulatakse.

"Selles mõttes on Euroopa Parlament äärmiselt demokraatlik koht. Kui kellelgi on midagi öelda ja ta teeb seda lühidalt ja huvitavalt, siis teda kindlalt kuulatakse. Sellel alal, mööngem, ei ole ka konkurents alati kõige tihedam," lausus Kaljulaid.

Poliitilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arras leidis samuti, et kui Euroopa Parlamendi poliitilises rühmas on üks või paremal juhul  kaks eestlast, siis suudavad nad diskussiooni mõjutada.

"Milles meil kindlasti on võimalik kaasa rääkida, arvestades julgeolekuolukorda, on see, kuidas meie mõistame suhteid Venemaaga ja Ukrainas toimuvat," ütles Arras.

Kõige kesksemaks teemaks valimisdebattides on olnud julgeolek. Mõnevõrra vähem on olnud juttu rohepöördest, majandusest ja tarbijakaitsest. Euroopa Liidu teemade kõrval on kampaanias ka sisepoliitilised teemad. Tõnis Saarts ütles, et  opositsioon on kampaaniasse toonud valitsuse kriitika ja parlamendivälised erakonnad püüavad omakorda vanadele parteidele kohta kätte näidata.

Annika Arras ütles, et kampaanias ongi räägitud läbisegi nii sise- kui ka välispoliitikast ja Euroopa asjadest.

"See on iseenesest loomulik, lõppkokkuvõttes meid ju panevad muretsema asjad, mis on meie nahale lähemal, ja see, mis toimub kodus, ka ilmselgelt on," lausus ta.  

Eesti sisepoliitika aga Euroopa Parlamenti kuidagi ei puutu ja Brüsselis tuleb Eestist valitud saadikutel hakata tegelema ka selliste teemadega, mis praeguse kampaania ajal on vähem kajastust leidnud.

"Neid suuri teemasid, suuri väljakutseid Euroopa Liidu jaoks on palju lisaks Ukraina sõjale ja Venemaa ohule. Rohepööre, immigratsioon, majandus, energiapoliitika. Euroopa konkurentsivõime. Ma ei ütleks, et neid teemasid ei arutataks siseriiklikus kampaanias ja need ei kõlaks valimisdebattides. Aga paratamatult need teemad jäävad varju, sest see, mis toimub Ukrainas ja sõda Venemaa ja Ukraina vahel on meil eksistentsiaalne küsimus," rääkis Saarts.

Kaljulaid ütles, et tähtis on kaitsta ka Euroopa Liidu siseturu toimimist

"Olukorras, kus kõik riigid, eriti suuremad, kipuvad hästi palju oma majandusse investeerima avalikku raha. Meie ei saa selles mängus osaleda. Mitte kunagi. Me jääme alati alla selles konkurentsis. Ja pealegi on see Euroopa ühisturu reeglite vastu. Ma tahan parlamendisaadikuid, kes selle selge sõnaga välja ütlevad ja selle eest viis aastat seista jaksavad," lausus Kaljulaid.

Eelmise Euroopa Parlamendi koosseis seisis silmitsi mitmete tõsiste kriisidega ja see polnud kerge, ütles Rumm.

"Nii raskeid aegu, nii palju kriise nii lühikese aja jooksul pole kunagi varem olnud. Covid, Ukraina sõda ja kõik sellega seonduv : need on olnud nii suured väljakutsed, et nendega edukas toimetulemine on juba põhjus, et olla tänulik nii Euroopa Parlamendi praegusele koosseisule kui ka Euroopa Komisjoni praegusele koosseisule," lausus Rumm.

Uus parlament peab tegelema kriiside mõjudega ning ka see pole kerge ülesanne, ütles Arras.

"Me ei ole ju neist tervikuna veel välja tulnud ja nende kriiside mõjud kujundavad meie elu praegu. Jätkuvalt sõda Ukrainas kestab. Nii et see on kindlasti üks suurimaid mõjutajaid, kui me räägime Euroopa poliitikast," lausus ta.