"Kuna kõik erakonnad on ju tänaseks selgelt väljendanud, et juulikuu jooksul on vaja kandidaadid välja käia, siis iseenesest initsiatiivi võtmine oli oodatud. Selles osas ei ole midagi üllatavat," ütles Arras ERR-ile.

"Võib eeldada, et lähima paari nädala jooksul see pilt ikkagi selgineb. Väga palju aega peale seda ei jää, arvestades, et presidendivalimiste korda ju muudeti, mistõttu kandidaatide esitamine on nüüd varasem ja see sisaldab endas ka kandidaatide sõnavõttu parlamendi ees. Kuna see kõik peaks juba augustis toimuma hakkama, siis neil palju rohkem aega ei ole jäänud," lisas ta.

Arrase sõnul on küsitavalt mõjunud aga asjaolu, et potentsiaalse kandidaadi nimi käiakse välja temalt endalt nõusolekut saamata.

"Selles mõttes on niisugune natuke kassi-hiire mäng praegu ikkagi veel käimas. Eks ühiskondlik arutelu sel teemal on ju vajalik ja ma usun, et Eesti inimestele on igal juhul vajalik näha ja kuulda, millised erinevad inimesed, profiilid, taustad ja mõtted laual on. Selles mõttes ei saa seda kuidagi valeks pidada. Teisest küljest tahaks siiski, et presidendikandidaat ise tahab kandideerida. Eestis on päris palju presidendiks sobiva profiili ja professionaalsusega avaliku elu tegelasi, aga mitte kõik neist ei soovi olla vabariigi president. Selles mõttes võiks ikkagi leida inimese, kes päriselt ka ise tahab, mitte et me leiame kandidaadi, keda peab ära rääkima," rääkis Arras.

Küsimusele, kas sotsiaaldemokraatide motiiv Madise nime välja käimisega võis olla saada ise presidendivalimiste protsessi suunajaks, vastas Arras jaatavalt ning tõdes, et initsiatiivi võtja saavutab suurema tähelepanu.

"Eks poliitika nii käib, see võib seal taga olla. Teisest küljest usun ma, et see on ka sõnum teistele erakondadele – neil on koostöötahe ja kokkuleppimise soov olemas. Selles mõttes ma pigem ütlen, et see on hea, et nad algust tegid. See venitamine on juba liiga kaugele läinud," kommenteeris Arras.

Kas ja kui palju selline ilma nõusolekuta potentsiaalse kandidaadi avalikustamine võib tema väljavaateid kahjustada, sõltub Arrase sõnul isiku profiilist.

"Kui tegemist on tugeva kandidaadiga, kes vastab ootustele ja omab presidendilt oodatavaid kompetentse, ning erakonnad tõepoolest tahavad kokkulepet, siis ma arvan, et avalikustamine tänases seisus on pigem hea. Meenutan aega kaks valimistsüklit tagasi, kui erakonnad ei suutnudki kokku leppida ja Kersti Kaljulaid sai täiesti ootamatult presidendiks – Eesti inimesed suures plaanis tol hetkel ei teadnud isegi, kellega tegemist on," rääkis Arras.

"Kuigi meil on parlamentaarne riik ja presidendi roll on pigem tseremoniaalne ja mitte nii otseselt tegevpoliitikasse sekkuv, on selle tähendusväli inimestele hästi oluline. Seetõttu ma arvan, et on hea, kui kandidaatide osas on piisavalt avalikustamist, et me saame ikkagi aru, kes Eesti Vabariigi presidendiks pürgivad. Selles osas ma pigem julgustaksin erakondi ja ka kandidaate, kes soovivad kandideerida, ikkagi nüüd avalikult sellest rääkima," lausus Arras.

Rääkides Keskerakonnast ja Isamaast, kes olid seni president Alar Karise toetajad, ütles Arras, et need erakonnad vajavad praegu aega uue olukorraga kohanemiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhid pakkusid kolmapäeval presidendikandidaadina teistele erakondadele kaalumiseks õiguskantsler Ülle Madiset. Hiljem teatas ka Eesti 200, et on valmis Madiset presidendiks pürgimisel toetama. Ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles, et Reformierakonnas oleks Madisele tugev toetus.

Presidendivalimiste esimene voor on 2. septembril.