Saartsi hinnangul on president Alar Karise otsus mitte kandideerida teiseks ametiajaks kindlasti paljudele ootamatu, kuid arvestades Karise varasemaid vihjeid, et piirdub ühe ametiajaga, ei ole see kuigi üllatav.

"Kahtlemata lööb see poliitilisel väljal kaardid mõnevõrra segamini, eriti Keskerakonna ja Isamaa jaoks, kes tema kandidatuuriga ilmselt arvestasid. Vaieldamatult teeb see presidendivalimiste protsessi oluliselt keerulisemaks ja sündmusterikkamaks. Väga tõenäoline on see, et need valimised lähevad valimiskogusse," sõnas Saarts kommentaaris ERR-ile.

Politoloogi sõnul on hetkel raske hinnata, kellel on läbirääkimiste laua taga kõige rohkem võimu.

"Opositsioonierakonnad on öelnud, et pall on ennekõike just koalitsiooni käes, sest neil on praegu riigikogus enamus. Nad võiksid kandidaadi välja käia, mis oleks loogiline. Kas see kandidaat läbi läheb? See eeldaks näiteks sotsiaaldemokraatide ja veel mõningate saadikute toetust, mis on aga vähem tõenäoline," lausus Saarts.

Saartsi hinnangul on kõik erakonnad arvatavasti juba varasemalt arvestanud, et Karis ei pruugi ametis jätkata, mistõttu ei alustata uue kandidaadi otsinguid tühja koha pealt.

Erakondadevahelised läbirääkimised tulevad keerulised, kuna mitmed erakonnad soovivad end vastandada koalitsiooniga - eriti Reformierakonnaga, ütles Saarts.

"Tõenäolisem on see, et Eesti 200 ja Reformierakond suudavad ühes kandidaadis kokku leppida, kuigi rolli võib mängida ka Eesti 200 soov Reformierakonnast kuidagi eristuda. Seetõttu ma ka sellele liialt ei loodaks. Meil tuleb arvestada sellega, et lähenemas on riigikogu valimised ja nüüdses seisus, kus Karis ei kandideeri ning üks väga potentsiaalne kandidaat, kes oleks saanud enda taha enamuse kas riigikogus või valimiskogus, on mängust väljas, on erakondadel enne valimisi väga tugev kiusatus saada endale see aupaiste, et just nemad tegid presidendi. Seetõttu ma arvan, et esimeses voorus väga suuri kokkuleppeid ei tehta," selgitas politoloog.

Saartsi hinnangul ei ole hetkel näha, et erakonnad sooviksid leida omavahelist kompromissi, mistõttu liigub valimine ilmselt valimiskogusse.

"Ma praegu väga kompromissialdist hoiakut ei näe – valimised lähenevad ning praeguses situatsioonis on parteide vahel liiga palju erinevaid vastuolusid. See ei ole just kõige viljakam pinnas suurteks ja laiadeks kompromissideks ei riigikogus esimeses voorus ega võib-olla isegi valimiskogus," ütles Saarts.

Küll aga oleneb Saartsi sõnul kõik kandidaadist, sest on võimalik, et mõni erakond esitab inimese, kes on ka teistele vastuvõetav.

"Need kandidaadid võivad muidugi hakata kompromisse tekitama isegi siis, kui üldine pinnas ei ole soodne. Seda, millised need kandidaadid saavad olema, me praegu muidugi ei tea. Teatud nimedega on ainult spekuleeritud," lisas Saarts.

Politoloogi sõnul kombivad kõik erakonnad hetkel pinnast ning proovivad leida enda kandidaati. Küll aga kordas Saarts, et kompromissideks soodsat pinnast ei ole.

"Iseküsimus on muidugi see, kas kandidaat neile sobib, arvestades, et Isamaa ja Keskerakond soovivad vastanduda näiteks teravalt Reformierakonnale. Ei ole välistatud, et tuleb ka teine kompromisskandidaat. Minu meelest esimestes voorudes kompromissideks väga soodsat pinnast ei ole, kui ei tule just mingisugust väga tugevat erakondadeülest kandidaati, kes tundub kõigile sobivat ja kellele ei ole midagi võrdväärset kõrvale panna," selgitas Saarts.

Erakonnad on teatanud Karise otsuse valguses, et on valmis otsima ühisosa ning tegema koostööd, et president saaks riigikogus valitud. Saartsi hinnangul on need vaid sõnad ning reaalsuses ei ole varasemate vastuolude ja tulevaste riigikogu valimiste tõttu suurt võimalust, et erakonnad suudavad konstruktiivselt ühisosa leida.

"See olukord on suhteliselt erinev 2021. aasta Karise valimisest, kui värskelt oli veel meeles 2016. aasta fiasko. Lisaks ei olnud tookord vastuolud erakondade, koalitsiooni ja opositsiooni vahel veel nii teravaks läinud," lausus Saarts.