"Peaministri umbusaldamine võib küll tulla, kuid opositsioonil pole tahtmist enne valimisi oma valitsust moodustada," ütles Saarts.

Saartsi sõnul on Eestis vähemusvalitsusi varemgi olnud ja see ei tähenda, et riik jääks valitsemata. "Valitsuserakonnad peavad lihtsalt tegema teatud eelnõude puhul tihedamat koostööd mõne opositsiooniparteiga ja saama nende toetuse," ütles Saarts

"Riigikogus on ka hulgaliselt fraktsioonituid saadikuid – osad erakondadega seotud, osad mitte väga kindlalt. Nii et manööverdamisvõimalusi tegelikult on ja vähemusvalitsus ei tähenda, et valitsus ei saaks toimida," lisas ta.

Saartsi sõnul on Skandinaavia riikides vähemusvalitsused varasematel aastatel olnud norm ja ei saa öelda, et need riigid oleksid valitsematud või et nende valitsused ei saaks otsuseid teha.

"Vähemusvalitsus on normaalne osa demokraatiast. Kui on piisavalt osav peaminister, kes suudab kriitilistes otsustes opositsiooniga kokkuleppeid ja kompromisse saavutada, siis on see täiesti toimiv," ütles Saarts.

Saartsi hinnangul on mõju presidendivalimistele veel vara hinnata.

"Oleneb, kas lahkunud saadikutel oli opositsioonierakondadega mingi kokkulepe, et nad ei hääleta koalitsiooni kandidaadi poolt," ütles ta.

"Olukord ei ole katastroofiline ja valitsus ei kuku homme. Kellelgi ei ole huvi valitsust vahetult enne valimisi kukutada ega ise võimule tulla. Jätkub vähemusvalitsus, mis on veidi teises olukorras ja väiksemate võimalustega oma poliitikat ellu viia. Opositsioonil on hetkel võimalik näidata, et valitsus on võimetu," ütles Saarts.

Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu ja Meelis Kiili lahkumine vastavalt Eesti 200-st ja Reformierakonnast tähendab, et valitsusliidul on 101 liikmega riigikogus edaspidi 50 häält. Stoicescu teatas oma otsusest pühapäeval, Kiili esmaspäeval.

2009. aastal sai Eesti vähemusvalitsuse, kui Andrus Ansipi juhitud valitsus viskas valitsusest välja sotsiaaldemokraadid ning Reformierakond ja IRL jätkasid kahekesi kuni riigikogu valimisteni 2011.