Kõik juriidilised isikud, kelle majandusaasta lõppes eelmise aasta lõpus, peavad sel aastal esitama majandusaasta aruande juuni lõpuks. Kuna tähtaeg langeb sel aastal pühapäevale, siis loetakse tähtaegseks ka 1. juulil esitatud aruanded.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.

Eelmisel aastal jättis 121 654 ettevõtet majandusaasta aruande õigeks ajaks esitamata, neist 26 681 tükki kustutati selle tagajärjel ja 13 100 ettevõtet sai aruande mitteesitamise tõttu trahvi. 1056 kustutatud ettevõtet ennistati.

ERR uuris, mis saab võlgades ettevõtetest ning kas aruande esitamata jätmine on viis ettevõttel võlgade maksmisest pääsemiseks.

Ettevõtte võlad ei ole takistuseks selle kustutamiseks 

Tartu ringkonnakohtu pressiesindaja Siim Saaviku sõnul ei ole ettevõtte võlad takistuseks selle kustutamiseks majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. "Küll aga ei kustutata ettevõtet, kui võlgade sissenõudmiseks toimub kohtu- või täitemenetlus. Samuti ei kustutata ettevõtet, kui maksu- ja tolliamet ei anna selleks nõusolekut," vastas Saavik.

Justiitsministeeriumist vastati, et mis puudutab õigeks ajaks aruande esitamisega viivitanud ettevõtete järelevalvet, siis mitte kellelegi ei tehta kohe automaatselt trahvi ega kustutata registrist, vaid antakse 3 kuud täiendavalt tähtaega.

Justiitsministeerium: ettevõtjad peavad oma partnerite suhtes ise valvsad olema

Ministeeriumi teatel ei ole soovitatav kustutamise menetlust vastutuse vältimiseks esile kutsuda, sest juhatuse vastutust (kes ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, nt ei korraldanud majandusaasta aruande õigeaegset esitamist) kustutamise fakt ei kaota.

Justiitsministeeriumist rõhutati, et ettevõtjad peavad endiselt ise oma partnerite suhtes valvsad olema. "Registripidaja avaldab Ametlikes Teadaannetes teate osaühingu kustutamise kohta vähemalt kolm kuud enne kustutamist. Selle aja jooksul on võlausaldajatel aega oma nõuetest teada anda. Loomulikult võib ettevõtja selle aja jooksul aruande ära esitada ning ettevõte jääb alles," vastati ministeeriumist.

Vandeadvokaat: tundub, et see pigem on hea viis võlgadest vabanemiseks

Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson tõdes, et aruande esitamata jätmine on võimalus ettevõttel võlgade maksmisest pääseda.

"Kahjuks nii see on. Majandusaasta aruande esitamata jätmise tulemusel võib registripidaja ühingu kustutada ning see protsess on muudetud 2023. aastast automaatseks," ütles Madisson.

Madison lisas, et tema jaoks on arusaamatu, miks on vajalik sellisel hulgal nn registri puhastamine. "Kelle huve sellega kaitstakse? Tundub, et pigem on see hea viis võlgadest vabanemiseks ja võlausaldajate huvid saavad siin reeglina kahjustatud," sõnas Madisson. "Mina ei soovitaks võimaldada ebaausate äritavade levikuks sellist "mõnusat" võimalust ja ma ei tea, et kuskil mujal sellist varianti kasutataks."

Madisson märkis, et maksejõuetusmenetlustest saadakse senini väga väike osa nõuetest rahuldatud ja Eesti on selles osas Euroopas esirinnas. "Kui siit kõrvalt lastakse massiliselt veel lihtsamal viisil võlgadest vabaneda, siis aitab see kaasa, et näidata Eestit paremas valguses maksejõuetuse statistikas aga ettevõtluskliimat või võlausaldajate positsiooni see paremaks ei muuda."

"Veel soovitaksin anda kontroll ka masskustutamiste ja kustutatud ühingust vara "välja kantimise" osas maksejõuetusteenistusele, kuna suures ulatuses on siin kokkupuutumus võlausaldajate kaitse tagamisega," lisas Madisson.

Madisson: võimalus raha kustutatud firmadelt kätte saada on pigem teoreetiline

Võimalus raha kustutatud firmadelt kätte saada on Madissoni sõnul küll olemas, aga ta märkis, et see on oluliselt raskendatud ja pigem teoreetiline.

Ta selgitas, et äriregistriseaduse kohaselt võib ennistada registrist kustutatud juriidilise isiku või siis ennistada ühingu registrisse eesmärgiga läbi viia täiendav likvideerimine. Selleks on siis kaks võimalust – ühing ise võib esitada puuduolevad aruanded ja taotleda ennistamist kuni 3 aasta jooksul kustutamisest või siis saab võlausaldaja nõuda ennistamist täiendavaks likvideerimiseks tõendades, et tal on nõue ja et ühingul on vara. Selleks perioodiks, mis jääb registrist kustutamise ja registrisse ennistamise vahele, peatub nõuete aegumine.

Samuti on võimalik kaaluda nõude esitamist otse juhatuse liikme vastu, kes ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, kantis vara ühingust välja ja lasi ühingu registrist kustutada, lisas ta.

Madisson ütles, et võlausaldajal on võimalus tõendada, et registrist kustutatud ühingul on vara, mistõttu peaks algatama likvideerimismenetluse.

"Kummastav on veel see, et riik ei kasuta selliste "skeemitajate" osas aga automaatset trahvimenetlust, et neid sundida seadust täitma," lisas ta. "Nimelt saab registripidaja määrata ilma hoiatusmäärust tegemata trahvi ja seda saab teha korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. Neid ettevõtteid, kes lähevad kustutamisele on aga oluliselt rohkem kui neid, mis trahvi saavad."

Aprillis kirjutas ERR, et äriregister kustutas esitamata majandusaasta aruande tõttu ettevõtte, mis toimis annetusplatvormi toeta.me juriidilise kehana. Ettevõttel on endiselt maksmata ligi 81 000 eurot toeta.me platvormil Ukraina toetamiseks kogutud rahast.