Otse riigikogust: automaksu eelnõu teine lugemine
Riigikogus toimub kolmapäeval valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu teine lugemine. Automaksu eelnõu arutelu on kell 14 alanud istungi teine päevakorrapunkt.
Eelnõu näeb ette kehtestada alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.
Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.
Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust. Esiteks tuleb auto registreerimistasu tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning teiseks hakkab juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks samuti sõiduki vanusega vähenema.
Rahanduskomisjonis toetati muudatust, mille kohaselt sõidukite kandel liiklusregistrisse ja registris olevate sõidukite esmasel omanikuvahetusel on üksnes tasu maksmine uute ja kasutatud sõidukite kandel liiklusregistrisse. Kuna registreerimistasu laieneb ka esmasele omaniku vahetusele, on tasu määrasid väiksemaks korrigeeritud, sest maksubaas on laiem ning tuleb arvestada ka juba meie registris olevate sõidukite turuväärtusega. Uute määrade kohaselt jääb registreerimistasu suurus keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki väärtusest. Eelnõu näeb ette tõsta registreerimistasu määrasid 2028. ja 2031. aastal.
Nii registreerimistasu kui mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui juriidiliste isikute puhul ja nii sõiduautode kui kaubikute puhul. Sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandes registreerimistasu maksta ei tule. Sama kehtib päranduseks saadud sõiduki registreerimisel oma nimele. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni 10 aasta vanusetele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Maksukohustus koosneb jätkuvalt registreerimistasust ja aastamaksust, kus maksu määr kujuneb CO2 heite ja auto massi järgi ning vanuse kasvades langeb.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi