Automaksu eelnõu läbis riigikogus teise lugemise

Riigikogu lõpetas kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva varahommikuni kestnud istungil mootorsõidukimaksu eelnõu teise lugemise.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 21 ja selle vastu 47 riigikogu liiget.
Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust: esiteks laiendatakse registreerimistasu ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele ning teiseks hakkab ka juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks sõiduki vanusega vähenema.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.
Muudatusega sätestatakse, et registreerimistasu tasutakse lisaks sõiduki esmakordsele registreerimisele ka sõiduki esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et varem pole sellelt sõidukilt registreerimistasu makstud. Ühtlasi vähendatakse muudatusega tasumäärasid nii, et registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Eelnõu kohaselt tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.
Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni 10 aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik muudatuse kohaselt taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.
Keskerakond lubab kohtusse minna
Kui riigikogu võtab automaksuseaduse praegusel kujul vastu, pöördub Keskerakond kohtusse, sest parlament on põhiseadust rikkunud nii eelnõu sisulist poolt kui ka menetlusprotsessi silmas pidades, kinnitas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
Keskerakonna juht sõnas, et põhiseaduse paragrahv 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, kuid mootorsõidukimaksu eelnõu ei näe ette neile erisusi.
"Puuetega inimesed on sunnitud autosid ümber ehitama, et saada automaksuvabastust. Olukorra näol, kus kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed pannakse palju raskemasse seisu ning seejuures leevendusmeetmeid ei pakuta, on tegemist väga tõsise põhiõiguse riivega," täpsustas Kõlvart.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi