Riigikohus kordas reedel avaldatud määruses taas üle, et riigikogu liikmel puudub seaduse alusel õigus taotleda riigikogu lõppotsuse tühistamist põhjusel, et eelnõu varasema menetluse käigus väidetavalt rikuti tema kui parlamendiliikme õigusi. Samuti puudub riigikogu liikmel õigus vaidlustada ka riigikogu komisjonide otsuseid ehk vaidlusaluses asjas rahanduskomisjoni otsust panna kaebaja muudatusettepanekud riigikogu täiskogul hääletamisele ühe muudatusettepanekuna, teatas kohtu pressiteenistus.

Valitsus algatas mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu riigikogus 22. jaanuaril, riigikogu juhatus võttis selle menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Kovalenko-Kõlvart esitas rahanduskomisjonile eelnõu teisel lugemisel 11 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon liitis osa teiste saadikute ettepanekutega. Riigikogu hääletas neid muudatusettepanekuid ühe ettepanekuna, mis ei leidnud toetust ning 12. juunil 2024 võeti eelnõu seadusena vastu.

Kovalenko-Kõlvart pöördus kohtusse, leides, et riigikogu otsus rikkus tema õigust muudatusettepanekute tegemiseks kui riigikogu liikme mandaadi keskset, põhiseadusega kaitstud osa. Tema hinnangul kuritarvitas koalitsioon oma õigusi ning rahanduskomisjon sidus kimpu nii sisulised kui ka obstruktsioonilised muudatusettepanekud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis aga, et kuna kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustamaks riigikogu ja rahanduskomisjoni tegevusi, jäetakse tema kaebus läbi vaatamata. Kolleegium märkis, et isikul, kellele uus maks määratakse, on õigus kohtus see vaidlustada. Selle vaidluse raames saab kohus kontrollida mootorsõidukimaksu seaduse põhiseaduspärasust ka protseduurilisest küljest.