Mai lõpu seisuga on üle Eesti asenduskodudes ehk lastekodus 722 last. Kui muidu on see arv aasta-aastalt vastavuses väiksema sündide arvuga vähenenud, siis just viimastel kuudel on nende laste hulk taas pisut kasvanud ja näiteks Tallinna Lastekodu on täis.

"Tallinna lastekodus ei ole laste arv vähenenud. Pigem on see, et me oleme avanud uusi peresid juurde. Ja loomulikult, eks siin on ju mitmeid erinevaid tegureid. Ühelt poolt on need Covidi järelmõjud, kus me olime suletud ühiskond, lapsed olid koduõppel. Tahes-tahtmata on ka Ukraina sõda avaldanud mõju – meil on ju täna Eestis ka neid lapsi, kes on ukrainlased, kes on Eestis eraldatud peredest. Seetõttu meie kohad on täis," selgitas Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk.

"See võib liikuda päev-päevalt, et mõni tuleb juurde, mõni saab oma koju tagasi minna, mõni liigub perre, mõni liigub iseseisvasse ellu. Arusaadavalt Harjumaa, Tallinn on see, kus on rohkem asendushooldusel lapsi ja siis teised suuremad Eesti linnad," ütles sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse juht Kaja Rattas.

Vanad suured nii-öelda kolhoosi-tüüpi lastekodud on minevik. Seadus lubab ühes lastekoduperes majutada kuni kuus last. Nii asuvadki perekodud üle Eesti nii eramajades, korterites kui ka ridaelamutes.

Üha sagedamini jõuavad kohtu otsusel lastekodudesse ka suurperedest eraldatud lapsed, kelle käsutusse võib minna terve perekodu, sest võimalusel ühe pere lapsi ei eraldata.

"Viimane pere, kes meile tuli, oli neli ühe pere last: kõige noorem aastane, kõige vanem seitsmene. Selliseid lapsi või sellise suure kooslusega pere – me peame looma uue, uue pere avama," ütles Kukk.

"Tean ka ühte kuue lapsega perekonda, kus just nimelt omavalitsus ise lõi omale perekonna oma laste jaoks, oma keskkonda, nii et kõik lapsed said ühte perre kokku kasvama," tõi Rattas näite.

Koguni pooled lastekodudes kasvavad lapsed on puudega. Näiteks üks väike ajukahjustusega tüdrukutirts sündis 10 kuud tagasi igati tervena ja kasvas oma peres. Viimased kolm kuud on ta aga elanud Tallinna Lastekodu sügava puudega laste üksuses Mustamäel, sest kodus väidetavalt raputati ta eluks ajaks vigaseks.

"Uurimine alles käib, mis seal siis juhtus. Peas olid tohutud verevalumid, lapsel on tugev kahjustus," selgitas Kukk.

Kui tervetelgi lastekodulastel on lootus omale uus pere leida väga väike, siis puuetega lastel pea nullilähedane. Oma koju on valmis lastekodulapse hooldamisele võtma vaid 20 peret, lapsendamise võimalust ootab 70 peret.

Lapsendada tahetakse aga eeskätt imikuid ja väikelapsi.

"Neid beebisid, keda me lapsendame, on aastas keskmiselt viis, mõni aasta rohkem, mõni aasta vähem," sõnas Rattas.

"Ma ütlen ausalt, ma ei tea, miks need kaks asja kokku ei saa. Ma ikkagi usun, et nii mõnedki lapsed leiavad kodu, pere endale," ütles Kukk.

Meelis Kukk leiab, et süsteem on liialt täiskasvanute poole kaldu ja paljude laste psüühikale tuleks kasuks, kui nad varem bioloogilisest perest eraldada. Siis oleks nende šanss uude perre jõuda samuti suurem.

Sotsiaalkindlustusamet sellega ei nõustu, vaid leiab, et pigem tuleks laste kasvatamisega hätta sattunud bioloogilisi peresid rohkem aidata.

"Võib-olla ajas nihe toimus selles suunas, et me just liiga kergekäeliselt ei eraldaks. Seetõttu me toetame peresid rohkem, me kaalume perest eraldamise otsuseid rohkem ja selle otsuse teeb ju lõpuks kohus. Ka kohus väga põhjalikult kaalutleb," rääkis Rattas.

Ida-Virumaal napib asenduskodu kohti

Ida-Virumaal pidid aasta algul kodudest lahkuma 43 last, neist 26 Kohtla-Järvel. Peamised põhjused on vanemate alkoholism ja narkomaania. Laste arv oli aga suur seepärast, et tegemist oli paljulapseliste peredega.

"Enam ja enam ju sünnitatakse lapsi juurde. Sünnitataksegi nii-öelda sünnitamise pärast ja raha saamise eesmärgil. Mida rohkem lapsi, seda suuremad on ju toetused ja pärast nende lastega enam ei tegele keegi," tõdes Kohtla-Järve abilinnapea Evelyn Danilov.

Praeguseks on laste peredest eraldamise protsess Kohtla-Järvel peatunud. Enamik peredest ära võetud lapsi elavad asenduskodudes.

Samas napib Ida-Virumaal ka asenduskodu kohti, eriti paljulapselistest peredest pärit lastele, kuna korraga kolmele või neljale lapsele kodu leida on väga raske.

"Hooldusperede defitsiit on väga suur ja kui tegemist on paljulapseliste peredega, siis me kindlasti ei soovi lapsi lahutada. Selliseid hooldusperesid, kes oleks nõus võtma kolm või neli last, kahjuks meie oma teel kohanud ei ole," ütles Danilov.