MKM-i valitsemisala eelmise aasta eelarves oli tegevuskulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tarbeks kokku 836,6 miljonit eurot. Sellest summast 176,5 miljonit moodustas 2022. aastast ülekantud jääk.

Ka eelmisel aastal ei kulunud kogu eelarveraha ära, kasutamata jäi sama suur summa nagu eelnenud aastal, taas 176,5 miljonit eurot.

Tänavu 25. jaanuaril allkirjastas Tiit Riisalo käskkirja, kus nägi ette, et eelarvest kasutamata jäänud vahendid summas 9,6 miljonit eurot tuleb kanda järgmisesse ehk käimasolevasse eelarveaastasse. Pärast nelja ja poole kuu möödumist, sel esmaspäeval allkirjastas minister aga uue käskkirja, millega muutis jaanuarikuist käskkirja, nii et asendas senise 9,6 miljonit eurot hoopis muljetavaldamas suurusjärgus summa, 71,8 miljoni euroga.

"Miks see summa "üleöö kasvas", oli seetõttu, et jaanuaris viidi sellest 71,8 miljonist eurost 9,6 miljonit juba erakorraliselt üle. Ülejäänud jääkide üleviimise protsess kestis lihtsalt mõnevõrra kauem," ütles majandusministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster ERR-ile.

Ülejäänud osa MKM-i eelarves kasutamata jäänud summast, 104,7 miljonit eurot tagastab ministeerium riigieelarvesse. Seejuures sisaldab see summa valitsuse reservist 2022. aastal eraldatud ja 2023. aastasse üle kantud 100,4 miljonit eurot kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, mis eksituse tõttu kinnitati topeltkoguses – tegelikult oli raha selleks ette nähtud ka CO2 eelarvest.

Käskkirja lisad toovad detailsemalt välja, millistes valdkondades on raha kasutamata jäänud. Selles infos on aga omajagu segadust. Nimelt leiab paljudelt ridadelt sisu kohalt kirje "none" ehk teisisõnu ei ole sisu näidatud. Seda ka väga suurte summade puhul. Laasteri sõnul on sellel tehnilised põhjused.

"Ülekantavate vahendite käskkirja lisad on rahandusministeeriumi poolt kehtestatud vormil ja need tulevad otse kuluarvestuse infosüsteemist KAIS, kus käib riigieelarve ja selle täitmise arvestus. KAIS-i aruannetes on juhul, kui eelarve vahendite juures ei ole kasutusel mõni eritunnus, kõik nii-öelda tühjad lahtrid märgistatud sõnaga "None". See tähendab lihtsalt seda, et vahendite juures ei ole kasutusel mõnda eritunnust, mitte seda, et me ei teaks, mis vahenditega on tegu," lausus ta.

Numbrite selgitused on Laasteri sõnul eraldi memos, mida ei allkirjastata koos käskkirjaga, vaid mis sisalduvad taustainfo failides.

Sellest memost tuleb välja, et lisaks 100,4 miljonile energiahindade kompenseerimiseks ekslikult MKM-ile antud summale tagastab ministeerium kasutamata jäänud 1,8 miljonit eurot suurinvestori investeeringutoetust, 1,5 miljonit eurot Metroserti aktsiakapitali sissemakset, 187 500 eurot 2022. aasta lisaeelarve vahendeid ning 164 700 eurot investeeringutoetust e-arvete toetusmeetmeks.

Valitsuse reservidest eraldatud, kuid kasutamata jäänud raha tagastatakse kokku 500 000 eurot, millest 154 000 jäi kasutamata parvlaev Estonia allveeuuringuteks, 300 000 IT vajaku kompenseerimiseks ja digiriigi keskseteks teenusteks ning 53 000 Ukraina sõjast tulevate sanktsioonide kuludeks.

139 000 eurot tagastab MKM RKAS-i kinnistute kulude eelarvest. Seda raha ei kanta 2024. aastasse üle, kuna järgmise perioodi eelarvesse on juba kõik RKAS-i lepingutest tulenevad kohustused planeeritud ja täiendavat eelarvet pole vaja.

Nende summade kohta, mis MKM-i tänavuse aasta eelarvesse üle kantakse, tõi Laaster välja, et näiteks 36,5 miljonit eurot tuleb teadus- ja arendusrahast, mille puhul on jääk tekkinud näiteks riigiabi loa menetluste pikenemise, projektide väljamaksete viibimise või toetusmeetmete ja väljamaksete 2024. aastasse edasilükkumise tõttu.

7,6 miljonit eurot kantakse üle digiriigi alusbaasi kindlustamise programmi eelarvest, mille seas on nii MKM-i, Riigi IT-keskuse, RIKS-i kui ka RIA tegevuskulusid.

"Näiteks jäi 2023. aastal kasutamata turvalise mobiilside teenuse arendamiseks ette nähtud raha, kuna oktoobris otsustati, et vanal tehnoloogial põhinev olemasolev lahendus suletakse ning 2024. aastal lepitakse kokku uus lahendus," lausus Laaster. "Kasutamata jäänud vahendid lähevad sel eesmärgil kasutusse tänavu. Lisaks on osa jääke tekkinud seoses riist- ja tarkvarahangete vaidlustuste ja tarneraskustega IT-sektoris üldisemalt."

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks ette nähtud vahenditest kantakse jääkidena üle 7,2 miljonit eurot. Sellest moodustavad peamise osa EISA-ile eraldatud tegevustoetused riiklike programmide elluviimiseks.

"Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes – näiteks suurkontsertide korraldajate võimekus neid korraldada ning selleks kaasrahastust taotleda on pandeemiajärgsel ajal taastunud loodetust aeglasemalt, uus turismisektori digilahendustega liitumise toetus avanes novembris, mistõttu ei jõutud 2023. aastal veel väljamakseteni," tõi Laaster näite.

Eelmise aasta eelarvesse planeeritud raha ei kasutanud täies mahus ära ka teised ministeeriumid. Suurim jääk tekkis haridusministeeriumil, mis kandis 2024. aastasse üle 92,2 miljonit eurot jääki. Siseministeeriumi jääk oli 70 miljonit ja kliimaministeeriumil 68,2 miljonit eurot.

Järgnesid kaitseministeerium (jääk 65,6 miljonit), kultuuriministeerium (jääk 49,1 miljonit), sotsiaalministeerium (36,98 miljonit), rahandusministeerium (34,7 miljonit) ja regionaalministeerium (33,3 miljonit eurot).

Välisministeerium kandis eelmisest aastast tänavuse aasta eelarvesse üle 16,6 miljonit eurot, justiitsministeerium 15,2 miljonit, riigikogu kantselei 2,6 miljonit ja riigikantselei 1,9 miljonit eurot.

Riigikontrolli üle kantav summa oli 744 071 eurot, presidendi kantseleil 625 715 eurot, riigikohtul 186 951 eurot ning õiguskantsleril 180 173 eurot.

Valitsus kandis selle aasta eelarvesse mulluse jäägina 189,3 miljonit eurot ja rahandusminister Mart Võrklaev on varem öelnud, et see summa sisaldab valitsuse reserve, mis on vajalikud, et ootamatusteks valmis olla ja suur osa sellest kandub iga-aastaselt edasi. Teine osa on sihtotstarbeline reserv, mis on kasvanud kriisiaegadel, kus teatud tegevusteks jäetakse igaks juhuks varuga raha.

Kirsipuu: eelarve alatäitmine pole tavatu

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ütles, et eelarve alatäitmine ei ole ebatavaline. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal oli eelarve täitmise protsent 88,6, üle-eelmisel aastal 90,9 ja 2021. aastal 92,5 protsenti.

"Tegemist ei ole seejuures alati planeeritud eelarve jääkidega, sest kulueelarve jääkidena kajastatakse ka laekunud tuludest tekkinud limiidid – peamiselt välisvahendid ja CO2 ühikutega kauplemise tulust tehtavad kulud," rääkis ta.

Alatäitmise määra suurendavad Kirsipuu sõnul oluliselt ka eelnevast aastast üle kantud vahendid. Näiteks võrreldes riigikogus kinnitatud eelmise aasta eelarvega ehk ilma ülekantavate vahenditeta oli alatäitmine tunduvalt väiksem – 5,7 protsenti ehk 996 miljonit eurot. 2024. aastasse kanti ministrite käskkirjadega 750 miljonit eurot.

"Vahendid, mida üle ei kantud, on üldjuhul seotud prognoositavate eelarvetega, näiteks sotsiaaltoetused. Nende jääkide võrra paraneb riigi likviidsusvaru võrreldes eelarves oodatuga. Näiteks pensionikulud olid möödunud aastal võrreldes planeerituga 34 miljonit eurot väiksemad, vanemahüvitis ja töövõimetoetus vastavalt 29 miljonit ja 19 miljonit väiksemad," ütles Kirsipuu.

Riigieelarve erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu päris esmaspäeval rahandusministrilt aru, et kui eelmisest aastast toodi tänavusse üle 750 miljonit, kuid mullu Eesti riigil kasutusel olnud 18,7 miljardist eurost kasutati ära 16,5 miljonit eurot, siis mida sisaldab järele jääv 1,45 miljardit eurot.

Kirsipuu tõi välja, et lisaks 750 miljonile üle kantavale eurole sisaldab riigieelarve alatäitmine veel sotsiaaltoetuste eelarve alatäitmist summas 101 miljonit eurot, kaitseministeeriumi kulude metoodilist vahet 190 miljoni euro ulatuses ning laekunud tuludest arvutatud limiitide jääke 1,158 miljardi euro ulatuses.

Viimane ehk suurim summa sisaldab välisvahendite, CO2 ühikutega kauplemise tulude, omatulude, saadud toetuste ja välisvahendite sildfinantseerimise erinevuse jääke.