Prognoosi järgi on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 aastat. Loomulik iive jääb negatiivseks.

Rahvastikuprognoosi koostamist nõustasid Eesti rahvastikuteadlased Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Allan Puur (Tallinna Ülikool), Alis Tammur (sotsiaalministeerium) ja Ene-Margit Tiit (statistikaamet).

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2024. aasta alguse seisuga 1 374 687 inimest. 2023. aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002, seega oli sündide arv ajalooliselt madal ja loomulik iive miinuses, kuid rahvaarv kasvas tänu sisserändele.

Eestisse saabus 2023. aastal 26 399 inimest, välja rändas 12 543.

Mullu sündis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem. See markeerib uut madalaimat sündide arvu Eesti rahvastikustatistika ajaloos. Vähem sündis nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 40 protsenti, teised lapsed 34 protsenti ja kolmandad lapsed 18 protsenti.

Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31 aastat, esmasünnitajate puhul 29.

"Tähtis on rahvastiku tervislik vanuseline koosseis"

"Kõrge rahvaarv polegi eesmärk, tähtis on see, et rahvastiku vanuseline koosseis oleks tervislik ja jätkusuutlik. Selleks peaks sündimus ja alla 20 aastaste inimeste osakaal rahvastikus kasvama. Sündimuses on spiraaliefekt: kui täna sünnib vähe lapsi, siis sünnib lapsi vähe ka 30 ja 60 aasta pärast," sõnas Trasberg.

Praeguse prognoosi järgi rahvastik vananeb: 2085 aastaks on tööealisi 50 protsenti.  Aastaks 2085 on rahvastiku keskmine vanus tõusnud 48,6 aastale. "Kui täna on 214 Eesti inimest üle saja aasta vanad, siis aastal 2085 on neid üle 2000," ütles Trasberg.

Tervislikku rahvastikupüramiidi pole Trasbergi sõnul üheski Euroopa riigis: "Vanemaealiste osakaal kasvab ja see püramiid on suhteliselt sirgete seintega".

 "Viimased seitse aastat on Eesti rahvaarv kasvanud, viimastel aastatel koguni kolm protsenti aastas, mis on suur kasv. See kasv on tulnud sisserände arvelt," sõnas meediale prognoosi tutvustanud statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg.

Trasbergi sõnul on sisseränne muutnud Eesti rahvuselist koosseisu: 22 protsenti inimestest on vene rahvusest, 68 protsenti eesti rahvusest ja viis protsenti ukraina rahvusest ja viis protsenti on muud rahvused. "Rändesaldo juba enne 2022. aastat oli üle 4000, mis tähendab, et Eestisse saabus 4000 inimest rohkem kui siit lahkus," ütles Trasberg.

"Praegu on Eesti rahvastikust 20 protsenti alla 20-aastased. Tööealine rahvastik on 60 protsenti," ütles Trasberg.

Eesti sündimuskordaja on 1,31, seejuures on sündimus on viimasel kahel aastal olnud statistika tegemise ajaloos kõige madalam. Samal ajal oodatav eluiga kasvab: see on 79 aastat, mis on siiski kolm aasta vähem kui Euroopa keskmine.

Kui aastaks 2085 Eesti rahvaarv langeb 1,2 miljonile, siis see on sama rahvaarv, mis aastal 1960. "Kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990 - üle 1,5 miljoni," ütles Trasberg.

Trasberg ütles prognoosi kommenteerides, et prognoosi tulemust saab Eesti ühiskond veel mõjutada, kuid seda mõjutavad ka ootamatud sündmused. "2019 tehtud prognoosi lõpuks oli rahvaarv veel väiksem, sest siis ei osatud prognoosida sisserände arvu kasvu," ütles Trasberg.

Rändeta rahvaarv kiiresti kukuks

Rahvastikuprognoosi eri stsenaariume tutvustades ütles Trasberg, et kui rännet prognoosil arvesse ei võetaks, siis Eesti rahvaarv väga kiiresti kukuks – umbes miljoni peale.

"Tänane ränne pole tavapärane: Eestis viibib üle 34 000 sõjapõgenikku. Sõja lõpuajast sõltuvalt algab osaline tagasiränne, mis kestab kümme aastat. Alguse poole lahkub rohkem inimesi, hiljem vähem, aga kokku umbes pooled lahkuvad Eestist," sõnas Trasberg.  

Praeguse rände puhul on vanuseline koosseis teine kui tavapärane rände koosseis: sisserändavad pigem keskealised ja meesterahvad.

Põhistsenaariumi järgi jääbki Eesti sündimus 11 000 ja 13 000 vahele, aga võib langeda ka 10 000-le.

Võrreldes varasemate prognoosidega on seekordne hinnang rändesaldole kõrgem, aga sündimusnäitajatele madalam.  "Loomulik iive jääb prognoosis negatiivseks ja sisserändest rahvaarvu kasvatamiseks ei piisa," sõnas Trasberg.

"Prognoos pole tulevikuennustus, vaid see, et me näeme, kuidas ühed või teised komponendid muutuvad. Keeruline on olnud prognoosi koostada, kuna oleme näinud viimastel aastatel rahvastikku mõjutanud kriise: Covid-19 tõi suurema suremuse ja Ukraina sõda sõjapõgenikest sisserändajate arvu tõusu," ütles sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar.

"Rahvaarv pole ainus oluline näitaja, vaid oluline on vaadata, mis muutused toimuvad rahvastiku struktuuris. Stsenaariumitest tuleb välja, et ei saa mõjutada üksikuid komponente, vaid tuleb tegeleda kolme komponendiga: rände, sündimuse ja ka suremusega," ütles Sinisaar.

Kui seni rahvuste järgi prognoosi ei tehtud, sest varasemaid prognoose tehes polnud sisseränne nii suur, siis kuna viimastel aastatel on see tõusnud, on tulevikus ka rahvuselise rahvastikuprognoosi järele vajadus, sõnas Trasberg.