Sisserändajatest rahvastiku vähenemise peatamiseks ei piisa
Eesti rahva arv on viimased seitse aastat kasvanud tänu sisserändele, eriti suur kasv on olnud pärast Ukraina sõja algust. Iga viie aasta tagant tehtava rahvastikuprognoosi kohaselt aga juurdetulijatest ei piisa rahvastiku vähenemise peatamiseks, sest sündimus on juba mitu aastat olnud rekordiliselt madal.
Eesti suurimas sünnitusmajas, Ida-Tallinna keskhaiglas sündis kolmapäeval 11 last. Kui veel mõned aastad tagasi oli see tavaline sündide arv, siis nüüd on tegu sündiderohke päevaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Siin Eesti lõikes üle 13 000 sünnituse oli eelmises kümnendis. Kui vaadata meie täpitabelit, 2019 oli üle 4000 sünnituse. See arv on langenud ligi tuhande võrra. See on oluline langus meie jaoks olnud," ütles Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.
Neil uutel ilmakodanikel ilmselt on lihtsam saada sisse soovitud kooli või ülikooli, sest konkurente on madala sündimuse tõttu vähem. Kui perede jaoks teeb see elu lihtsamaks, siis riigi jaoks on kahanev rahvastik probleem.
"Rahvaarvu mõjutab loomulik iive ehk meie sündide ja surmade vahe ja teiselt poole pealt rändesaldo. Kui täna rändesaldo korvab seda negatiivset loomulikku iivet, siis prognoosi hinnangul tulevikus see kahjuks nii ei jää," ütles statistikaameti rahvastiku statistika tiimijuht Terje Trasberg.
Viimased seitse aastat on Eesti elanike arv tänu suurele sisserändele kasvanud. Positiivsest rändesaldost hoolimata on kümne aasta pärast Eestis elanikke kaks protsenti vähem. 60 aasta pärast on elanike arv langenud aga juba 12 protsenti, ehk vähem on Tartu maakonna jagu inimesi.
"Euroopa riigid jagunevad umbes kaheks, pooltes langeb rahvaarv nagu Eestis ja pooltes rahvaarv kasvab. Meie lähedal Soomes samamoodi rahvaarv langeb, Lätis, Leedus langeb veel kiiremini kui Eestis, sest nende rändesaldo on mõnevõrra väiksem kui Eestis. Aga Rootsis ja Taanis rahvaarv kasvab," ütles Trasberg.
Loomuliku iibe puhul on suurimaks mõjutajaks väga madal sündimus. Mõne aastaga on sündimuskordaja langenud 1,6-lt 1,3-ni, aga rahvastiku püsimiseks peaks olema vähemalt kaks last pere kohta.
Kui töötegijaid on aina vähem, siis tänu eluea pikenemisele suureneb eakate arv ühiskonnas. See paneb surve alla sotsiaal-. ja tervishoiusüsteemi, aga ka pensionide tagamise.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ütles, et pensionide süsteemis on juba muudatusi tehtud. "On suurenenud pensioniiga, on seotud meie pensioniea tõus meie eluea näitajatega, mis on otseselt seotud meie rahvastiku prognoosiga. Mis hetkel ja mis aastatel pensioni jälle suurendatakse, see tõenäoliselt oleneb meie eluea kasvust, mis eelduslikult lähiaastatel tuleb. Eelduslikult pensioniiga kõigil inimestel ikkagi tuleb kätte. Kas ta on nüüd 70, 71. 72 ja mis hetkel ja mis vanuses inimesest me räägime, mis aastal ta sündinud on, see oleneb," ütles Sinisaar.
Sinisaare sõnul on pensionisüsteemi üleval hoidmine mureks kõikjal Euroopas.
Kui rekordajal, 1990. aastal oli Eesti elanike arv üle 1,5 miljoni, siis tänaseks on see kahanenud 1,37-ni. Nii palju oli Eestis elanikke ka 1960. aastal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov