"Meil on mure. Eestis leitakse 10 000 hulkuvat kassi. 3000 neist on kodud. See on hästi suur probleem, kuidas neid loomade kolooniaid kontrolli alla saada. Hetkel on ühe ettepanekuna toodud välja steriliseerimine, aga vaatame läbi praegu alles kõiki ettepanekuid, et kas need on loomade heaolust tulenevalt kõige paremad ettepanekud," ütles regionaalminister Piret Hartman (SDE).

Reedel osapooltele laiali saadetud VTK järgi seatakse loomapidajale tulevikus kohustus ennetada loomade kontrollimatut paljunemist: üheks võimaluseks seda teha oleks seaduses kehtestada selge nõue, et loomapidaja tohib pidada üksnes sellisel arvul loomi, kelle heaolu ja tervise tagamise ning kontrollimatu sigimise ennetamise eest ta suudab vastutada.

Näiteks saab põllumajandus- ja toiduamet ettekirjutusega nõuda, et loomapidaja steriliseeriks lemmiklooma või kaubanduslikul eesmärgil peetava lemmiklooma või muul moel piiraks oma loomade paljunemist järelevalve käigus tuvastatud asjakohastel puhkudel. Selle lähenemisviisi on valinud näiteks Soome oma uues loomakaitseseaduses.

VTK väljatöötajad leiavad aga, et Eestis võib selline sõnastus jääda ainukese regulatiivse meetodina liiga üldsõnaliseks ja tekkinud on arutelu, kas seadus peaks olema teatud nõuete sõnastamisel konkreetsem.

"Kaaluda saab sellest lähtuvalt võimalust lisada loomakaitseseadusesse kohustus loomapidajale steriliseerida üksnes lemmikloomana peetavad kassid teatud vanuse saabumisel, välja arvatud meditsiinilise vastunäidustuse korral," kirjutatakse seaduseprojektis. 

Kohalikule omavalitsusele tuleb seadusega anda õigus kehtestada erisusi kas loomaomaniku taotluse alusel või volikogu kehtestatavas koerte ja kasside pidamise eeskirjades.

Seni on kodutute kassidega tegelemine olnud peamiselt loomakaitsjate õlul. "Sellel ei ole lõppu, see on võitlus tuuleveskitega," kirjeldas Eesti looduskaitse liidu jurist Pille Tees probleemi kontrollimatult paljunevate kassidega.

Maailmas on riike, kes on läinud seda teed, et nõuavad lemmikute steriliseerimist, sõnas Tees. "Kui sul on lemmikloom, siis sa ju ei pea korraldama järglasi. See jääb kennelite või tõuaretajate teemaks. Kui riik ka [steriliseerimist] hakkaks nõudma, siis sellel oleks tulemust," sõnas Tees.

Alternatiivina oleks võimalik maks loomapidajale, kes ei soovi looma steriliseerida, sõnas Tees.

Tees ütles, et probleem lemmikloomade kontrollimatu paljunemisega pole nii suur Põhja-Eestis, kuid Lääne ja Ida-Virumaal on see suur mure.

Sarnasel seisukohal on Geit Karurahu Eesti loomakaitse seltsist.

"Kuna hulkuvate kasside arvukust ei ole Eestis saadud mõnekümne aasta jooksul kontrolli alla, siis näeme võimalike lahendustena "püüa-steriliseeri-vabasta" ja lemmikloomana peetavate kasside steriliseerimise kohustust," ütles Karurahu.

"Hetkel seaduse väljatöötamiskavatsuses ei peeta "püüa-steriliseeri-vabasta" lahendust võimalikuks. Tõsi mitmed aspektid vajaksid siinkohal veel läbimõtlemist ja lahendamist, kuid kardame, et üksnes eeldusega, et loomaomanikud steriliseerivad kassid, keda peetakse lemmikloomana, ei pruugi hulkuvate loomade arvukuse vähendamisele kaasa aidata. Vähemasti mitte nii kiiresti, kui seda oleks hetkel vaja. Kuid suund on õige," sõnas Karurahu.

Koertele nõue ei kehtiks

Seaduseprojektis märgitakse ka, et varasemate soovituste järgi steriliseeritakse maailmas kassid alates viie–kuue kuu vanuseks saamist, uuemad teadusartiklid soovitavad teostada valitud protseduur varem ehk vahemikus 12.–16. elunädalal.

Siiski ei pea väljatöötamiskavatsuse autorid vajalikuks seadusesse lisada nõuet kasside puberteedieelseks steriliseerimiseks, vaid piisab kohustuslikust suguvõimetuks muutmisest hiljemalt kuue kuu vanuseks saamisel.

Koerte puhul ei pidanud 2023. aastal intervjueeritud eksperdid samasugust lähenemist vajalikuks, sest koerte puhul ei ole üldjuhul probleemiks nende kontrollimatu paljunemine. Koerte sellist paljunemist, mis ei arvesta emalooma ega kutsikate heaoluga soovivad mõned loomapidajad tahtlikult, et müüa kutsikaid (nn kutsikavabrikud).

Kava: uuel aastal sündivaid koeri ketis pidada ei tohi

VTK käsitleb ka koerte alalise ketispidamise keelustamist loomakaitseseaduses.

Selleks, et mitte panna ohtu täna ketis peetavate koerte heaolu ja ümbruskonna ohutust, peab seaduses kehtestama üleminekuperioodi lähtudes seaduse muudatuse kehtima hakkamisest. Üleminekuperioodi kehtestamisel tuleb arvesse võtta, et seaduse jõustumise hetkest enam teatud vanuses koeri ketti panna ei tohi kogu tema eluajal, et vältida täna ketis peetavate koerte
lahtilaskmise kohustust.

Koerte alalise ketispidamise keelustamine on riigi poolt oluline sõnum selle kohta, et koer ei ole valveseade, vaid sotsiaalsete vajadustega loom, sedastab VTK.

Samas leiavad VTK väljatöötajad, et vajalik on tagada üleminekuperiood ning koerte ja inimeste turvalisus. Alalise ketispidamise keelustamise poolt on nii eksperdid, loomakaitseorganisatsioonid kui ka PTA järelevalveametnikud.

Kokkuvõtvalt peetakse parimaks võimalikuks lahenduseks keelustada teatud ajahetkest alates sündinud koerte ketispidamine (näiteks alates 1. jaanuar 2025 sündinud koerad) ning nende varem sündinud koerte ketispidamine, keda ei ole eelnevalt ketis peetud.

Ajutist koera sidumist mõne objekti külge (üheks - kaheks tunniks) mõnes tavapärasest erinevas situatsioonis või pidamiskohast väljaspool ei peeta ketispidamiseks.

VTK: zoofiilia tuleks selgesõnalisemalt keelustada

Ühe teemana käsitleb seaduseprojekt ka zoofiilia keelustasmist Eestis, mille kohta on tehtud ka rahvaalgatus "Keelustame Eestis zoofiilia".

VTK autorid märgivad, et zoofiilia täpse määratluse ja selle selgesõnaliselt looma suhtes lubamatute tegude loetellu lisamise vajadus on tekitanud eriarvamusi. Eksperdid, PTA ja juristid on arvamusel, et zoofiilia on keelustatud looma suhtes lubamatu teona ka praegu.

Siiski pakub VTK võimaliku lahendusena välja, et zoofiilia võib lisada selgesõnaliselt looma suhtes lubamatute tegude loetellu, et väljendada veelgi selgemalt riigi seisukohta teo lubamatuse kohta. Loomakaitseseadust täiendatakse sel juhul asjakohaselt ja keelatakse selgesõnaliselt inimesel loomaga suguühtesse astumine ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga.

Sarnane lahendus on zoofiilia keelustamiseks sätestatud ka Soome loomakaitseseaduses. Lisaks oleks asjakohane loomakaitseseaduses sätestada, et inimesel loomaga suguühtesse astumist ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga käsitletakse alati lubamatu teo toimepanemisena julmal viisil.

Loompornograafia teemal ütles VTK, et peaks veel kord analüüsima ja kaaluma loomaporno valmistamise ja võimaldamise eest karistusõiguslike meetmete sätestamist karistusseadustikus, mitte loomakaitseseaduses.

See võimaldaks hõlmata ka sellele teole kihutamise, sellega nõustumise, selleks sundimise, samuti sellele kaasaaitamise ja sellest osavõtmise ning raskendavaks asjaoluks oleks suure varalise kasu, majandusliku kasu või kasu saamise eesmärk.

Karurahu nentis kommentaariks, et zoofiiliat saab tõesti lugeda loomakaitseseaduse punkti järgi looma suhtes lubamatuks teoks.

"Kuid meie 24-aastane tegutsemiskogemus on näidanud, et tegu on liialt üldise punktiga ja arusaamatu nii loomapidajatele kui ka kohati ametnikele. Lubamatu teo tähendus peaks olema seaduses paremini selgitatud. Paratamatult seadus ei toimi, kui sellest aru ei saada," sõnas Karurahu.

Vihjed loomade väärkohtlemisest sagenevad

Andmeid loomaheaolu valdkonna rikkumiste kohta analüüsib PTA iga aasta kohta. 2018. aastal tehti PTA-le 286 vihjet ja nende arv on aasta-aastalt suurenenud 852 vihjeni 2023. aastal. PTA hinnangul olid mullu neist põhjendatud ligi pooled.

Kindlustusettevõtte If 2021. aastal tehtud uuringu andmetel oli 37 protsendil Eesti elanikel kodus kass, 27 protsendil koer ja 14 protsenti elanikest peab kodus mõnda muud lemmiklooma.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (edaspidi PRIA) registris on registreerinud lemmikloomade pidamisega muul kui mittekaubanduslikul eesmärgil ehk lemmikloomade müügiga tegelevat 51 isikut, neist 20 ettevõtjat tegutsevad kauplusena. Koerte ja kasside pidamise majandustegevusena on PRIA-s registreerinud 200 isikut.

Krematooriumipidaja AS-i Vireen andmetel kahjutustatakse aastas 17 tonni lemmikloomade korjuseid ja viimase kümne aasta jooksul ei ole see kogus vähenenud. 

Kohaliku omavalitsuse üksuste poolt püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 hulkuvat looma, kellest umbes 3000 lähevad koju tagasi, ülejäänud kas hukatakse või antakse üle loomakaitseorganisatsioonidele uue kodu leidmiseks.