Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht ja lastepsühhiaater Reigo Reppo ütles, et neljal vabal päeval jõudis psühhiaatrilistel põhjustel haiglasse vähemalt seitse patsienti – peamiselt ennastkahjustava käitumise ja suitsiidimõtete ägenemise tõttu.

Need on noorukite psühhiaatria erakorralises töös kõige sagedasemad põhjused, miks haiglasse satutakse, rääkis Reppo ERR-ile, "See võib olla kas siis enese lõikumine – randmete lõikumine, jalgade lõikumine. Aga see võib sageli olla ka mingisuguste ravimite üleannustamine."

Pärnu haigla psühhiaatrikliiniku juhataja, psühhiaater Raine Pilli sõnul sattusid neile jaaniajale tavapärased alkoholdeliiriumiga patsiendid.

"Mõned käisid enne läbi ja jõudsid isegi nädalavahetuseks joomatsüklist välja saada, kuid paljud pole meile veel jõudnud," ütles Pilli, "Alkoholdeliiriumite arv peegeldab hästi rahva vaimse tervise seisu ja alkoholi kogutarbimist ühiskonnas."

Viljandi haigla akuutpsühhiaater Annika Viimsalu rääkis, et neil möödusid pühad rahulikult. Nelja päeva jooksul ei hospitaliseeritud mitte ühtegi haiget. Olid mõned pöördumised, mis jäid ambulatoorseks. 

"Ma olin iseenesest üllatunud, et tõesti selle aja jooksul kedagi ei tulnud," ütles Viimsalu," Aga eks need alkoholi võõrutusdeliiriumiga või lihtsalt raske võõrutusega patsiendid tulevad väikese viivitusega. Esimene neist laekus esmaspäeval. Me tõenäoliselt näeme selle järgneva nädala jooksul veel tõusu."

Viimsalu sõnul on keeruline prognoosida, millal jaanidel alanud tsükkel võib lõppeda. Sageli satuvad need alkoholi võõrutusdeliiriumis inimesed, kes jaanidel tarvitamist alustasid, mitu nädalat või mitu kuud hiljem psühhiaatriahaiglasse.

Noorte vaimne seis

Lastepsühhiaater Reigo Reppo sõnul suureneb noorukite psühhiaatrias vajadus abi järele ligi 10 protsenti aastas. Lisandumine tuleb mõlemalt poolt: on rohkem vaimse tervise probleeme, kuid on ka suurem teadlikkus. 

"Enamik noortest, kes haiglasse jõuavad, on korduvpatsiendid," rääkis Reppo, "Kui neil on juba enne halb olla olnud, siis oma mõtetega kahekesi jäädes enesetunne ja seisund halvenevad edasi."

Reppo sõnul on käesoleva aasta juunis olnud laste ja noorukite vaimse tervise keskuses võrdlemisi intensiivseid perioode, kus järsku lisandub märkimisväärselt erakorralisi patsiente.

"Võibolla selles kontekstis, et koolitööd jäävad ära, siis osa noori ei leia endale mõtestatud ja sihipärast tegevust," rääkis Reppo, "Aga ma isegi ei julgeks põhjusena välja tuua koolide lõpetamisega seotut."

Reppo sõnul nägid arstid juba eelmise aasta augustis, kuidas koolivaheajal osakond ootamatult täitus.

Psühhiaater Annika Viimsalu sõnul on noorte pöördumisi Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku erakorralisse valvetuppa jäänud kevadiste eksamikuudega võrreldes vähemaks.

Reppo rääkis, et neile saabub järjest enam noori perearsti e-konsultatsiooni kaudu: "Kuna meie ressursid on ka suhteliselt piiratud, siis tuleb tunnistada, et eriarsti abi saamise kriteeriumid on läinud jäigemaks."

Psühhiaatrid ei jõua muidu oma tööd ära teha. Seega proovivad nad perearste noorte abistamisel toetada, et rohkem tööd saaks ära tehtud.

Kõigepealt on eneseabi. Seejärel tulevad kogukonnateenused ja esmatasandi tervishoid ning alles siis eriarstiabi.

"Iseenesest kõik noored, kes ennast halvasti tunnevad, on ärevad ja võibolla kurvameelsed, tingimata psühhiaatri abi ei vaja," lausus Reppo.

Tema sõnul leidub sageli teisi võimalusi ja nippe, kuidas noorte enesetunnet parandada, et nad raskemast perioodist üle saaksid või elurõõmu leiaksid: "Aga tõesti eriarstiabini peaksid jõudma need kõige keerulisemad lood. Kus ilmselgelt näiteks kogukonna- või esmaabiteenuste ressursist lihtsalt ei piisa."

Võiks arvata, et mida varem abi otsida, seda kiiremini saab terveks, aga nii see ei ole: "Varasem sekkumine toetab, aga see ei tähenda, et see abivajadust ära võtaks," lausus Reppo, "See püsib ikka ja mida rohkem info levib, seda rohkem pöördutakse. Tundub, et abivajadus on praeguses seisus ikkagi lisanduv."

Paratamatult on patsientide hulgas ka selliseid noori, kes abist keelduvad. Mitte pelgalt psühhiaatrite abist, vaid üleüldse täiskasvanute sekkumisest. "Psühhiaatria on eriala, kus mõnikord inimese enda vastutusvõime on oluliselt nõrgenenud tema psüühilise seisundi tõttu," sõnas Reppo.

Täiskasvanute psühhiaatria

Psühhiaater Annika Viimsalu rääkis, et vaimse tervise probleemidega pöördutakse eriarstide poole rohkem, kuid need on kergemad mured, mis on ilma haiglaravita lahendatavad. 

"Nad jõuavad õigel ajal, aga teinekord nad jõuavad valesse kohta. Nad oleks võinud jõuda selle esmase küsimusega hoopis perearstile," sõnas Viimsalu.

Kerge depressiooni, ärevushäirete ja unehäirete esmane käsitlus peaks käima perearsti kaudu, aga inimesed ei kasuta seda võimalust.

Nad saavad valvetoast oma esmased soovitused või ravi ega vaja hospitaliseerimist. Seetõttu ongi statistikanumbrid kõrgel ja järjekorrad mitmekuulised.

"Kui ma küsin, siis nad ütlevad, et nad ei teadnud, et perearst sellise asjaga tegeleb," rääkis Viimsalu. "Nad näiteks ei oska arvata, et perearst võiks antidepressante kirjutada."

Ka psühhiaater Raine Pilli ütles, et inimestele tuleb võimalus perearstile pöörduda sageli üllatusena.

Lisaks on veel üks pluss. Perearstid saavad patsiente psühholoogile suunata ka teraapiafondi kaudu. Seal on järjekorrad tihti lühemad kui kliinikutes.

"Patsiente on rohkem, aga kindlasti ka diagnoositakse rohkem," ütles Viimsalu, "Kasvõi see, mis hetkel maailmas toimub, mõjutab vastuvõtlikumad inimesi. Et kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem, et siis neil eelsoodumus õide ei puhkenud."

Terviseameti andmetel diagnoosisid psühhiaatrid 2021. aastal oma patsientidel psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal.