ERR kirjutas suvel, et mullu sai Eestile osaks must maailmarekord – meil on suurim laste enesetappude osakaal. Koroona-aastad on aga juba pikalt kergitanud noorte vaimse tervise häireid. Erialaspetsialistide kättesaadavus on aga kehv ning ka koolipsühholooge on vaid 60 protsendis koolidest. Sotsiaalministeeriumis tegutseb noorte vaimse tervise teemadega aga üksnes üks spetsialist.

Kevadel teatasid tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo töövõidust – valitsus kiitis heaks vaimse tervise rohelise raamatu, mis teeb kindlaks psüühilise abi kättesaadavuse raskusi.

Toona teatas Riisalo pressiteate vahendusel: "Praegust kriisiolukorda ja sellega kaasnevat elanikkonna kõrgendatud stressitaset arvestades peab meie fookus olema esmatasandi teenuste kättesaadavuse kohesel suurendamisel, et inimesed saaksid vajalikku abi." 

Lisaks lubasid ministrid kokku kutsuda vaimse tervise staabi, et töötada välja kiireid lahendusi vajadustele vastamiseks.

Tallinnas asuvas PERH-i psühhiaatriakliinikus on aga olukord vahepealse poole aastaga hoopis hullemaks läinud.

PERH-i psühhiaatriakliinik Tallinnas andis oma koostööpartneritele teada, et ainuüksi viimase poole aastaga on neil personali vähemaks jäänud. Sellega seoses kehtivad abi andmiseks ka uued reeglid.

Erakorralist abi ehk kiiret sekkumist vajavaid 12–17-aastaseid teenindatakse tööpäeviti kella 9–15 elavas järjekorras üksnes perearsti Cito! saatekirjaga.

Noortega tegelevaid psühhiaatreid on kliinikus vaid üks, psühholooge ei olegi. "Kuna laste ja noorukite psühhiaatreid ega psühholooge ei ole, siis 12–17-aastased saavad vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõtule meie kliinikus läbi perearsti e-konsultatsiooni," teatas kliinik oma koostööpartneritele.

Ka täiskasvanute ligipääs psühhiaatrilisele abile on halb. Nii pakutakse erakorralist abi täisealistele akuutsetele patsientidele, kes on ohtlikud kas endale või teistele (psühhoos, enesetapukatse, segasusseisund) tööpäeviti elavas järjekorras; väljaspool tööaega vastuvõtuosakonnas.

Plaanilisele vastuvõtule saab registreerida vaimse tervise õdede juurde, kuid ajad antakse kolm kuud ette ja needki täituvad kiiresti.

Spetsialiste jääb vähemaks eeskätt seetõttu, et nad lihtsalt lähevad pensionile. Suurem osa arste PERH-i psühhiaatriakliinikus on jõudmas pensioniikka.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdes, et seda probleemi kiiresti lahendada pole võimalik.

"Ega kuskilt ole täna juurde tuua lastepsühhiaatreid või kliinilisi psühholooge. Psühhiaatriks ega kliiniliseks psühholoogiks ei õpita poole aastaga. See võimelünk, mis aastate ja aastakümnetega on tekkinud, vajab kõik täitmist. On tohutult kurb, et olukord on noorte inimeste jaoks halvenenud – seda näitab ka statistika ja uuringud, see on nii –, aga selle jäämäe tipu, mis on psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia, kiiret muutmist, uute inimeste sinna tööle saamist, ei ole võimalik mitte kuidagi teistmoodi, kui alustades algusest, koolitamisega, motiveerimisega," tõdes minister ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Kogukonnapsühholoogid rendiks

Selleks, et noored võimalikult ruttu abi saaksid, on vaja alustada esmatasanditeenustest, lisas minister. Nii on välja töötatud ja rakendamisel uus n-ö renditeenus kohalikele omavalitsustele.

"Koolipsühholoogi igas koolis ei ole ja sellepärast tuleb ka seda esmatasandit täita täiesti uute funktsioonidega. Lisaeelarvest alustasime kogukonnapsühholoogi ja psühholoog-nõustajate palkamisega kohalikesse omavalitsustesse, järgmisest aastast riigieelarve baasrahastusse, mis tähendab, et nii järgmisel aastal kui ka kõigil järgmistel aastatel on kolm miljonit eurot eraldi vaimsele tervisele riigieelarves, mida varem pole olnud," ütles Riisalo.

Ta lisas, et jätkatakse ka kogukonnapsühholoogide ja psühholoog-nõustajate rahastamist kohalikul tasandil.

"See tähendab seda, et kui väiksemates kohtades saab omavalitsus võtta kaks kogukonnapsühholoogi, siis suuremates kuni seitse, et tegelda laste ja noortega muu hulgas, kui napib ressursse omavalitsuses, et nad oleksid olemas seal homme. Ja homme – see ei tähenda nii, nagu psühhiaatrikoolitus, kaheksa aasta pärast, vaid päriselt homme, sest selle aasta lõpust on osa kohalikud omavalitsused sellega juba ka alustanud," ütles minister.

Seega võiks kohalikud omavalitsused taotleda psühholooge koolidesse, kus neid pole, selle lahenduse kaudu. Millal võiksid aga kõigis koolides olla olemas koolipsühholoogid, on Riisalo sõnul küsimus pigem haridusministrile.

Riisalo kinnitas, et ka ministeeriumi võimekus noortele vaimse tervise abi korraldamisel paraneb järgmisest aastast.

"Meil on sotsiaalministeeriumis suuremad muudatused kavas järgmise aasta algusest – kavas on vaimse tervise osakonna loomine, mitte küll liiga suure inimeste hulgaga," täpsustas minister.

Kliinilised psühholoogid: bürokraatia takistab töötegemist

Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliit saatis kolmapäeval sotsiaalminister Tanel Kiigele pöördumise seoses digiloo andmevahetuse raskustega tervise infosüsteemis (TIS), mis raskendab oluliselt nende töö tegemist, ometi näitavad küsitlused ja statistika, et inimeste vajadus professionaalse vaimse tervise abi järele on kriisi käigus järsult süvenenud.

TIS-ile ligipääsu reguleeriv määrus sätestab, et kliinilistel psühholoogidel on õigus andmeid TIS-ist vaadata, kuid puudub õigus sinna andmeid üles laadida.

"See raskendab oluliselt koostööd perearstidega ja muudab spetsialistide vahelise andmevahetuse patsiendi seisukohalt liiga aeglaseks ja ebatõhusaks," selgitavad pöördujad. "Kliiniliste psühholoogide töö on kogu riigis häiritud, sest meil ei ole võimalik perearstide suunatud patsientide osas anda vastuseid kasutades selleks väljatöötatud meetodeid ja praktikat läbi TIS-i. See on tekitanud olukorra, kus osasid kutseliidu liikmeid häirivad perearsti teraapiafondi suunamisega patsientide vastuvõtmisel tekkivad bürokraatlikud takistused nii palju, et nad eelistavad vastu võtta ainult täielikult isemaksvaid patsiente. Kahjuks vähendab see vaimse tervise abi kättesaadavust haavatavamatele ühiskonna liikmetele."

Praegu on kliinilised psühholoogid erinevas olukorras. Mõnes keskuses on võimalik digiloost andmeid pärida, kuid kusagil pole võimalik omalt poolt teise keskuse perearstile andmeid edastada. Osades keskustes, kus on tervishoiutöötaja, sisestatakse vastused mõne tervishoiuteenuse osutaja nime alt ja perearstidel on segadus, miks osad saadavad vastused digilukku, teised aga
krüpteeritult perearsti meilile või kasutavad kolmandaid ebaturvalisi andmete edastamise viise.

Ligikaudu pooled kliinilised psühholoogid töötavad erasektoris. Seetõttu peavad nad tungivalt vajalikuks, et riik kõrvaldaks takistused erasektoris töötavate
kliiniliste psühholoogide kaasamisel inimeste vaimse tervise toetamiseks.

"Oleme teadlikud, et kõige kiirem võimalus andmete edastamise õiguse andmiseks kliinilistele psühholoogidele oleks tervise- ja tööministri määrus," pakuvad nad välja.