Galerii: võidupüha algas Eesti lipu heiskamisega Narva linnuses

Pühapäeval tähistatakse võidupüha keskselt Narvas. Pidupäev algas kell 7 hommikul Eesti lipu heiskamisega Narva linnuses, sellele järgnes pärgade asetamine Garnisoni kalmistul ning muinastule ja mälestustule ühendamine võidutuleks.
Kell 11 algab paraad. President Alar Karis annab paraadil kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele üle võidutule, mille nad viivad edasi oma kodumaakondadesse.
Kaitseliidu küberkaitseüksus viib võidutule küberruumi, et seda oleks võimalik jälgida üle maailma.
Paraadi peakorraldaja ülemveebel Andri Harkmanni sõnul on tänavune paraad meeldetuletus kõigile Eesti inimestele, et Narva on Eesti linn. Ta toonitas ka, et Kaitseliit seob kogu ühiskonda.
Võidupüha tähistatakse ka mitmel pool mujal. Tartus asetatakse pärjad vabadussõjas langenute mälestusmärkide juurde ja Julius Kuperjanovi hauale, kell 11 algab Alatskivil Tartumaa maakaitsepäev.
Harju Maakaitsepäev toimub Paldiskis. Padisel taasavatakse Eesti vabaduse eest langenute mälestustahvel. Seejärel algab maakaitsepäev Paldiski keskväljakul.
Järva maakaitsepäeva põhisündmused on Roosna-Allikul, kus saab tutvuda Kaitseliidu tegevuse ja tehnikaga.
Kallas: Narvas saavad sümboolselt kokku vabadussõja algus ja lõpp
Peaminister Kaja Kallas ütles Narvas Garnisoni kalmistul vabadussõjas langenute mälestuseks toimunud pärgade asetamise tseremoonial, et Narvas saavad sümboolselt kokku vabadussõja algus ja lõpp.
"Siin, Narva all, puhkesid 1918. aastal esimesed lahingud, ning siin nurjusid 1919. aastal viimased punaarmee pealetungikatsed," meenutas Kallas.
Peaministri sõnul nõuab vabaduse hoidmine pidevat ja väsimatut tööd. "Oleme pidanud oma iseseisvuse mitu korda välja võitlema. Paljudele meist sai valusalt selgeks, kui kallist hinda maksame elu ja vabaduse eest," ütles ta.
"Paraku ajalugu kordab vahel justkui meeldetuletuseks oma mustemaid peatükke ja paneb meid küsima: mis õudne riik see on, mis läheb teisele riigile kallale? Ukrainat ei aita leige vaherahu, vaid võit. Peame aitama Ukrainal selle raske aasta vastu pidada," kõneles ta.
Kallase sõnul on vabadussõda hea näide, kuidas keerulisena näiv olukord rindel võib kiirelt muutuda. "Meie vabadussõda ei alanud just hästi: esimene mobilisatsioon kukkus läbi, kutsutuist saabus väkke vaid üks mees kümnest. Vastane, kes tollal polnudki nii hoomamatult suur, paistis võitmatuna. Tundub uskumatu, et juba paar kuud hiljem oli Eesti riigi territoorium vallutajatest puhtaks löödud," rääkis ta.
Kallas tänas kõiki, kes panustavad Eesti riigi kaitsesse. "Meil on õnn elada riigis, mis on üldise ebakindluse keskel kaitstud ja turvaline. Meil on tugevad sõbrad ja liitlased. Pingutame ka ise iga päev selle nimel, et see nii jääks," ütles ta.

Toimetaja: Mari Peegel