CDU liikmed on seni mõnikord isegi kirjeldanud kantsler Olaf Scholzi kui riikliku julgeoleku riski, kuna nad pidasid tema ettevaatlikkust ja kõhklusi liialt suureks.

"Me peame leidma võimalusi selle konflikti lõpetamiseks," ütles Merz nüüd avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF.

Praeguseks on Berliin pakkunud või lubanud sõjalist abi väärtuses 34 miljardit eurot, mis teeb temast Ukraina suuruselt teise lääne toetaja pärast USA-d.

Merz ütles, et Berliin peab jätkama Kiievi abistamist ja kiitis Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni ettepaneku eest, et NATO liikmed võiksid Ukrainas väljaõppemissioonidele vägesid saata. Samas pehmendas ta oma väljaütlemisi sõjalise abi kohta, loobudes kordamast oma varasemaid nõudmisi rakettide Taurus tarnete osas.

"Ma toetan valitsuse tehtud otsuseid selles osas," ütles Merz. "Usun, et me tegime liiga vähe liiga hilja. Olen alati öelnud, et oleksime pidanud alguses rohkem tegema. Kuid nüüd on 23. juuni 2024. Pole mõtet vaadata tagasi kahe ja poole aasta tagusesse aega. Me vaatame edasi."

Üleriigilised küsitlused näitavad, et CDU ja selle Baierimaa liitlaserakond on järgmisel aastal üldvalimistel kursil, et saada suurimaks poliitiliseks blokiks Bundestagis. Sel kuul toimunud Euroopa Parlamendi valimistel võitsid nad esikoha.

See tähendab, et Merz on heas positsioonis, et nõuda kantsleri ametikohta, kui ta suudab oma parteisiseseid rivaale tagasi hoida.

Kuid CDU on tugeva surve all kolmel Ida-Saksamaa liidumaal, kus valitakse septembris uued valitsused. Praegu juhib kõigi kolme piirkonna küsitlustes radikaalne parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis pooldab leppimist Moskvaga.

CDU järjestikused kaotused nõrgestaksid mitte ainult Merzi positsiooni parteis, vaid sunniksid teda ka kohalike koalitsioonide loomisel koostööd tegema teiste jõududega, kes soovivad Venemaaga rahu, näiteks äsja asutatud vasakpopulistliku Sahra Wagenknechti liiduga.

Küsitlused näitavad, et peaaegu pooled Ida-Saksamaa valijad soovivad, et Berliin vähendaks relvasaadetisi Ukrainale. Enamik Lääne-Saksamaa elanikest sooviks, et saadetised kas suureneksid või püsiksid praegusel tasemel.

Üle poole Saksamaa elanikest tervikuna usub, et tuleks teha rohkem diplomaatilisi jõupingutusi sõja lõpetamiseks, kuid paljud kahtlevad, et see on võimalik ja peavad Vladimir Putinit ebausaldusväärseks läbirääkimispartneriks.

Need seisukohad kajastuvad üha enam peamiste erakondade kampaaniaplaanides.

Scholzi Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) kasutas Euroopa Parlamendi valimistel silmapaistvalt loosungit "Turvaline rahu" lootuses võita avalikkuse toetust tagasi.

Märtsis väitis SPD liider Bundestagis Rolf Mützenich, et Saksamaa peab leidma viise Ukraina sõja külmutamiseks. Tol ajal kritiseeris CDU teda ja tema parteid rängalt, süüdistades nende suhetes Venemaaga vana armastuse taastekkimist.

Kuid Merzi muutunud toon väljendab kasvavaid kahtlusi parempoolses keskuses, kas Ukraina jõuline toetamine toob valimisvõidu.

"Me teame, et me ei võida selle lähenemisega suurt midagi," ütles üks konservatiivne parlamendiliige. "Aga oleme seda teinud lihtsalt seetõttu, et usume selle õigsusesse."