Riigitelevisioon näitas järjekordi valimisjaoskondades mitmes linnas. Üle 61 miljoni iraanlase on valimisõiguslikud. Valimisjaoskonnad pidid sulguma kell 18.00, kuid tavaliselt pikendatakse valimisaega kuni südaööni.

Valimised langevad kokku piirkondliku pinge suurenemisega seoses Iisraeli ja Iraani liitlaste (Hamas Gaza piirkonnas ja Hezbollah Liibanonis) vahelise sõjaga, samuti Lääne suurenenud survega Iraani kiirelt areneva tuumaprogrammi tõttu.

Kuigi valimised ei too tõenäoliselt kaasa suuri muutusi riigi poliitikas, võib nende tulemus mõjutada 85-aastase kõrgeima juhi järglase valikut. Ajatolla Ali Khamenei on võimul olnud alates 1989. aastast.

Khamenei kutsus üles kõiki valimistel osalema, et tasakaalustada legitiimsuskriisi, mida toidab avalik rahulolematus majanduslike raskuste ja poliitilise ning sotsiaalse vabaduse piiramise üle.

"Islami Vabariigi püsivus, tugevus, väärikus ja maine sõltuvad inimeste kohalolekust," ütles Khamenei riigitelevisioonis pärast oma hääle andmist. "Kõrge osalusprotsent on kindel vajadus."

Valimisosalus on viimase nelja aasta jooksul järsult langenud, kuna valdavalt noor elanikkond on rahulolematu poliitiliste ja sotsiaalsete piirangutega.

Häälte käsitsi lugemine tähendab, et lõplikku tulemust oodatakse kahe päeva pärast, kuigi esialgsed numbrid võivad selguda laupäeva keskpäeval.

Kui ükski kandidaat ei võida vähemalt 50 protsenti pluss ühte häält kõigist antud häältest, sealhulgas tühjadest sedelitest, toimub esimesel reedel pärast valimistulemuse väljakuulutamist kahe parima kandidaadi vahel teine voor.

Kolm kandidaati on kõva käega poliitikud ja üks on madala profiiliga mõõdukas, keda toetab reformistlik fraktsioon, mis on viimastel aastatel Iraanis suuresti kõrvale jäetud.

Iraani vaimuliku valitsemise kriitikud ütlevad, et viimaste valimiste madal ja langev osalusprotsent näitab süsteemi legitiimsuse vähenemist. Vaid 48 protsenti valijatest osales 2021. aasta valimistel, mis tõid Raisi võimule, ja osalusprotsent saavutas rekordmadala 41 protsendilise taseme kolme kuu tagustel parlamendivalimistel.

Uus president ei too tõenäoliselt kaasa suuri poliitikamuutusi Iraani tuumaprogrammis ega toetuses relvarühmitustele kogu Lähis-Idas, kuna Khamenei otsustab kõik riigi tähtsamad küsimused.

Siiski juhib president igapäevaselt valitsust ja võib mõjutada Iraani välis- ja sisepoliitika tooni.