Kokku 77-leheküljelises korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses proovivad nii justiits- kui ka siseministeerium lahendada suure hulga nende hinnangul korrakaitses probleemiks või ajale jalgu jäänud probleeme.

Jälgimise suurendamine

Ühe suure muutusena tahavad ministeeriumid hõlbustada ja suurendada elektroonilist jälgimist. Muu hulgas on soov seadusesse kirja panna, kuidas ja mis tingimustel on mehitamata õhusõidukite ehk droonidega võimalik jälitustööd teha. Näiteks kasutades neid rahvarohketel üritustel.

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peaks politsei teavitama inimesi sellest, et neid filmitakse, siis tulevikus võiksid korrakaitseüksused saada õiguse seda teha inimesi teavitamata. Ministeeriumid hindavad, et droonide selliselt kasutamine võiks ametnike tööaega kokku hoida.

Samuti soovivad justiits- ja siseministeerium anda korrakaitsjatele võimaluse kehale kinnitatud kaameratega vastavalt vajadusele oma tegevusi ja suhtlust inimestega salvestada nii pilti kui heli, ning salvestusi ka protokollide asemel kasutada. Seade korrakaitsja privaatsuse tagamiseks ei salvestaks kogu aeg, vaid ainult siis, kui korrakaitsja seda soovib.

Seaduse väljatöötamiskavatsuse autorid hindavad, et kui salvestada politseinike kogu suhtlust, oleks hõlbus karistada inimesi, kes politseiga suheldes mõne süüteoga hakkama saavad. Lisaks toovad VTK koostajad välja, et see distsiplineeriks inimesi, kui nad korrakaitsjatega suhtlevad.

Kõiki kõrvalseisvaid isikuid salvestamisest teavitada ei oleks tarvis, kuid korrakaitseseaduse uuendajad möönavad, et inimest, kellega põhiliselt suheldakse, tuleks esimesel võimalusel ikkagi salvestamisest teavitada.

Esialgu võiksid kaamera saada 670 patrullpolitseiniku, kuid ministeeriumid näevad, et eelnõu väljatöötamise käigus võiks selguda, millistel korrakaitsjatel kaameraid veel vaja oleks.

Peamise negatiivse mõjuna laiemal kehakaamerate kasutamisel toovad VTK autorid välja privaatsusriive ja mure, et võib-olla inimesed ei soovi senisel määral politseinikega suhelda, kui kogu nende tegevus lindistatakse, kuid autorid hindavad mõju ebaoluliseks.

Joobe määramine

Koos kehakaameratega soovivad ministeeriumid hõlbustada inimeste joobe määramist.

Kui täna võib inimese nõudmisel tema alko- või narkojoovet määrata vaid arst, siis ministeeriumite hinnangul võiks võimalike ekspertide ringi laiendada. Näiteks võiksid tulevikus joovet hinnata veel õendustöötajad, ämmaemandad ja teised tervishoiualase väljaõppega töötajad. Arste on Eestis umbes 4700 samas tervishoiutöötajaid kokku 26 300.

Samuti sooviksid ministeeriumid, et tulevikus ei peaks inimese terviseseisundit enam kirjeldama tervishoiuasutuses, vaid võiks tervishoiutöötaja kutsuda sündmuskohale, politseijaoskonda või kainestusmajja.

Seaduse väljatöötamiskavatsuses põhjendatakse soovi sellega, et praegu kulub joobe määramiseks tihti palju aega, mille käigus võib joove ka kaduda. Lisaks kulub igal aastal umbes 2000 korral joobe määramiseks kokku umbes 4000 politseiniku töötundi ja nii vabaneks osa kahe politseiniku arvestuslikust tööaastast.

Mõningatel juhtudel võiks VTK koostajate hinnangul üldse loobuda joobe hindamisest eksperdi poolt ja lasta politseinikel ise hinnata joovet. Hindamise tõendina kasutada näiteks indikaatorvahendi tulemust ja korrakaitsja kehakaamera salvestust. Tõenditele võiks ka lisada politseiniku võetud uriiniproovi.

Vältimaks riski, et uue korra käigus tekib palju vaidlustusi, näevad VTK koostajad lahenduseks võimalust inimesele anda valida siiski ka põhjalikum tervise seisundi hindamise protseduur, mille käigus joovet tuvastada.

Kulude sissenõudmine

Samas ei pruugi sellised nõudmised tulevikus enam tasuta olla. Nimelt soovivad ministeeriumid, et tulevikus oleks inimestelt võimalik senisest märgatavalt enam nendega seotud kulusid sisse nõuda. Näiteks kui inimene tulevikus nõuab tema joobe tuvastamist meditsiiniasutuses, siis võiks sellele politsei kahjunõue järgneda. Sama ka kainestusmajja viimisel või kui politsei otsustab inimese auto sundpeatada.

Lisaks soovitavad ministeeriumid kaaluda, kas kahjunõue võiks järgneda inimeste sundtoomisel, erilise tuvastusmeetmega isikusamasuse tuvastamisel, kui on vaja koostööd mittetegevat inimest meditsiiniasutuses läbi vaadata ja ka valeväljakutsete tegemisel.

Internetis karistamine

Lisaks päris maailmale soovivad justiits- ja siseministeerium politseile anda juurde õigusi menetleda internetis toimuvat. Täpsemalt tahavad ministeeriumid anda õiguse korrakaitseorganitel senisest enam tegeleda inimestega, kes küberkeskkondades teisi inimesi solvavad, ähvardavad ja hirmutavad või on alasti või tarbivad alkoholi. Seda siis tekstide, piltide või videode kaudu.

Ministeeriumid sooviksid avalikult juurdepääsetavad internetikeskkonnad defineerida avalikuks kohaks, mistõttu rakenduksid neile keskkondadele korrakaitseseaduses toodud avalikus kohas käitumise nõuded, mis võimaldaks politseil hõlpsamini karistada inimesi, kes politsei hinnangul internetis valesti käituvad.

Väljatöötmiskavatsuse koostajad küll nendivad, et ka praegu on võimalik politseil küberruumis halvasti käituvate inimestega vestelda või inimestel endil nende solvaja kohtusse kaevata, kuid ministeeriumid peavad neid vahendeid ebatõhusaks.

Relvakasutuse hõlbustamine

Ministeeriumid hindavad VTK-s samuti, et tuleks langetada lävendit, millest alates võivad korrakaitseorganid elektrišokirelvi ehk tasereid kasutada. Kui kehtiva seaduse kohaselt võib tasereid kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks, siis võiks seda tulevikus kasutada juba siis, kui esineb vahetu oht isiku tervisele.

Päriseluliselt toovad ministeeriumid välja, et korrakaitseadust võiks muuta nii, et elektrišokirelva oleks võimalik rohkem kasutada inimese kinnipidamisel, kuna inimese kinnipidamine ei pruugi igakordselt mahtuda olulise või kõrgendatud ohu alla. Tulevikus võiks ilma kõrgendatud ohuta kasutada taserit inimeste vastu, keda tuleks kinni pidada, kes püüavad põgeneda või osutavad kinnipidamisel vastupanu.

Eestis politsei kasutab elektrišokirelvi 2018. aastast ja seni on neid tarvitatud umbes 10 korda aastas ehk 50 korda perioodil 2018-2022. Ministeeriumid märgivad, et seni ei ole nende kasutamisega kaasnenud üksnes taseri kasutamisest tingitud eluohtlikku vigastust või surma.

Politseiameti andmetel toimus perioodil 2018-2022 politsei vastu 180 rünnet, millest 61 juhtumil sai politseinik vigastada, kuid ründe tõrjumiseks oli taseri kasutamise lävend liialt kõrgel. 17 juhtumi puhul kasutasid politseinikud ründe tõrjumiseks gaasipihustit või teleskoopnuia, kuid edutult.

Ministeeriumite hinnangul vähendaks tulevikus elektrišokirelvade liialt kergekäelise kasutamise riski, kui sellest jääb logifail ning kogu tegevus jäädvustatakse helis ja pildis.

Lisaks taseritele soovivad ministeeriumid luua regulatsiooni, mille kohaselt võiksid korrakaitseorganid saada ka vabamad käed kummikuulidega inimeste laskmiseks. Praegu kehtivate seaduste kohaselt tohib kummikuule kasutada samadel alustel metallist kuulidega ja ministeeriumid soovivad lävendit alla tuua.

Korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiksid politseinikud tulevikus saada õiguse kummikuule kasutada nii ohu tõrjumiseks kui ka ohtu tekitava korrarikkumise lõpetamiseks. Näiteks toovad ministeeriumid välja, et meeleavaldusel võiks edaspidi kummikuulidega lasta inimest, kes loobib politseinike kividega või keda on politseinikul ohtlik kumminuia või pisargaasiga mõjutada või kes on elektrišokirelva seitsmemeetrisest laskeulatusest väljas.

Ka veekahuri kasutamise lävendit võiks ministeeriumite hinnangul allapoole tuua. Kui praegu on selle kasutamine sarnaselt kummikuulidega võrdsustatud olukorraga, kus võiks kasutada tulirelva, siis väljatöötamiskavatsuse autorite hinnangul võiks ta olla tulevikus kasutusel sündmuste võimalikult varajastes faasides, et vältida eskaleerumist.

Samuti soovivad ministeeriumid anda korrakaitseorganitele laiad võimalused mehitamata õhusõidukite taevast alla toomiseks.

Lisaks politsei erivahendite kasutamise lävendite langetamisele soovivad justiits- ja siseministeerium hõlbustada kaitseväe ja kaitseliidu kui ka muude inimeste kaasamist avaliku korra kaitsesse.

Avalikud üritused

Justiitsministeerium ja siseministeerium tahavad ka senisest enam hakata reguleerima ja järelevalvama avalike ürituste korraldamist. Ministeeriumid leiavad, et korrakaitseseadusesse tuleks luua detailne regulatsioon, mis ütleb, millal, kes ja kus võib avalikke üritusi korraldada ning millal võib või peab kohalik omavalitsus keelduma ürituse lubamisest.

Regulatsiooni tulemusena võiksid korrakaitseasutused saada paremat teavet plaanitavate vaid suuremate potentsiaalsete ohtudega sündmuste kohta ja saaksid oma tööd paremini korraldada.

Lisaks paremale infole võiksid korrakaitseüksused saada ka õiguse juba eos keelata selliste avalike koosolekute korraldamist, mis on politsei hinnangul korrakaitseseadusega vastuolus, ehk muuhulgas Eesti riigi vastane; vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist õhutav; või mille eesmärgiks on kuritegevus või kuritegevusele õhutamine.

Samuti märgivad ministeeriumid, et võiks kaaluda avalike koosolekute keelamist, mis on seotud agressorriigi ehk Venemaa tähtpäevadega või mille käigus on kavas eksponeerida avalikult agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboleid.

Veel võiks ministeeriumite hinnangul keelata koosolekud, mis peaksid toimuma riigikaitseobjektidele lähemal kui 50 meetrit. Seejuures on riigikaitseobjektide nimekiri piiratud taseme riigisaladus.

Peale sündmuste lubamise üle otsustamise võiks ministeeriumite hinnangul anda korrakaitseorganitele õiguse hõlpsamini eemaldada inimesi avalikelt koosolekutelt. Kui praegu võib inimese ära viia, kui temast lähtub vahetu kõrgendatud oht, siis tulevikus võiks inimese koosolekult ära viia ka siis, kui temast võiks lähtuda oht ka kergemaks tervisekahjustuseks.

Pikemalt ministeeriumite avalike ürituste plaanidest kirjutas ERR kolmapäeval.

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus ei tähenda, et justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ettepanekud kohe automaatselt seadusteks vormuksid, kuid ettepanekute alusel võivad ministeeriumid tulevikus hakata looma eelnõusid, mis liiguksid VTK-s toodud suunas.

Praegu on ettepanekud esitatud laiemale ringile asutuste analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks.

VTK on leitav näiteks siin.