Ka praegu ei luba seadus korraldada koosolekut, mis on suunatud Eesti iseseisvuse vastu, mille eesmärk on kuritegude õhutamine või mis õhutab ise vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist. See tähendab, et niisuguse koosoleku võib politsei laiali saata.

Avalikku koosolekut juba enne selle toimumist ära keelata on hulga keerulisem. Vähemalt juhul, kui koosoleku korraldamise teates kõik andmeväljad kenasti ära täidetakse.

"Võivad olla ilmingud, et seal koosolekul hakatakse kasutama keelatud elemente aga täna seaduses väga selget sellist keelamise kohta ei ole," rääkis ERR-ile siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.

"Ehk politsei peab teate registreerima, koosolek saab toimuma hakata ja koosoleku käigus tuleb vaadata, kas seal ilmnevad keelatud koosoleku elemendid ja peale seda reageerida," jätkas Link. "Ilmselgelt, kui see info on enne olemas, oleks mõistlik ennetavalt reageerida."

Äsja avaldatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatuses pakub siseministeerium välja, et politseiprefekt võiks avaliku koosoleku korraldamise keelata ka juhul, kui tal on alust arvata, et tegemist on keelatud koosolekuga.

Kuidas seda täpselt selgeks teha, dokumendist ei selgu.

"Me eelkõige räägime nendest juhtumitest, kui lähtuvalt isikust, kes on korraldaja, lähtuvalt tema poolt varem korraldatud koosolekutest või siis muust informatsioonist on teada, et niimoodi võib toimuda," selgitas Link.

Kuid harva teatab koosoleku korraldaja juba ennetavalt oma plaanist kutsuda üles mõne ühiskonnagrupi vihkamisele või soovist kõigutada põhiseaduslikku korda. Kas ja kuidas saab politsei koosolekut keelata, kui selle korraldaja teatab avalikult, et tema meelest ei tohiks keegi seadusi rikkuda?

"Politsei, kui ta mingi otsuse teeb, peab seda põhjendama," vastas Link ning lisas, et politsei otsust saab soovi korral ka kohtus vaidlustada.

Ministeerium: laialisaatmine oleks keelamisest negatiivsema alatooniga

Siseministeeriumi koostatud dokumendis seisab, et kirjeldatud probleemi aitaks leevendada ka suurema hulga politseiametnike suunamine keelatud koosolekute laialisaatmiseks.

"Siiski tähendab see seda, et koosoleku meelsus mõjutab juba seda ümbritsevat keskkonda. Ka on koosoleku toimumiskohas laialisaatmine paratamatult negatiivsema alatooniga, kui selle kirjalik keelamine," lisab ministeerium.

Näiteid, kus koosoleku võinuks juba eos keelata, et hiljem juhtunud pahandusi ära hoida, ministeeriumi koostatud dokumendist ei leia. Küll aga tõi Indrek Link näite 2022. aasta 9. maist, mil politsei keelas koosviibimisi toona kehtinud seaduse alusel. Siis oli abi viitest, et tekkida võib vahetu oht inimeste tervisele.

"Kui üks osapool tuleb sinna agressorriigi sümbolitega lehvitama, võib tekkida konflikt, mis omakorda võib kasvada suuremaks kokkupõrkeks, millest võib kellelegi tekkida kehavigastused, varaline kahju ja nii edasi," meenutas Link kahe aasta tagust arutluskäiku. "Ja läbi selle tekkis otsustuskoht, et prefektidel oli alus koosolek keelata."

Olukordi, kus keelamist väärinud koosolek ikkagi toimus ja sellest kahju sündis, Linkile ei meenunud.

Ministeerium soovib keelata ka avaliku Nõukogude Liidu tähtpäevade tähistamise

Siseministeerium teeb ka ettepaneku laiendada nimekirja, missuguste koosolekute korraldamine keelatud on.

Ministeeriumi hinnangul peaks sinna lisama koosolekud, mille läbiviimisel on kavas eksponeerida avalikult agressiooniakti, goenotsiidi või sõjakuriteo toimepanemisega sotud sümboleid, samuti koosolekud, mille eesmärk on ajendatud mõne agressorriigi tähtpäevadest.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses tuuakse näiteks 23. veebruaril tähistatav Nõukogude armee aastapäev, 9. mail tähistatav võidupüha ja 22. septembril peetav niinimetatud Tallinna vabastamise aastapäev. Indrek Link rõhutas, et konkreetseid kuupäevi seadusesse ei peaks kirjutama.

"Küll aga kui selle koosoleku teatest ja korraldajast johtuvalt võib aru saada, et see on koosolek, mis on suunatud just eelnimetatud tähtpäevade tähistamisele, siis tekiks kaalutlusotsus selle koosoleku pidamise keelamiseks," selgitas Link, kes rõhutas, et kõik, mis väljatöötamiskavatsuses kirjas, ei pruugi eelnõu lõppversiooni jõuda.

Veekahuri kasutamise lävend toodaks madalamale

Äsja kooskõlastusringile saadetud saadetud korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus pakub välja terve rea võimalikke seadusemuudatusi.

Muuhulgas teeb siseministeerium dokumendis ettepaneku viia allapoole veekahuri kasutamise lävend.

Praegu kehtiva korra järgi võib politsei kasutada veekahurit rahvahulga vastu siis, kui ohu tõrjumine ei ole võimalik ühegi muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga. "Veekahuri kasutamisest järgmine aste oleks kehtiva õiguse järgi kummikuulide ja tulirelva kasutamine," märgib ministeerium ning rõhutab, et praegu võib veekahurit kasutada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

"Veekahuri kasutamine võib aga olla vajalik ja proportsionaalne ka olulise ohu tõrjumisel ning seda ohtu tekitava korrarikkumise kõrvaldamiseks, et hoida ära kõrgendatud ohu olukorra tekkimine võimalikult varajases faasis," seisab dokumendis.

Ministeeriumi pakutud muudatuste puhul on määravad mõisted "kõrgendatud oht" ja "oluline oht".

Korrakaitseseaduse järgi on kõrgendatud oht see, kui ohus on inimese elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus või suure väärtusega varalised hüved. Suure väärtusega varalised hüved on need mis ületavad miinimumpalka sajakordselt, ehk on praeguse arvestusega suuremad kui 82 000 eurot.

Oluline oht on see, kui ohus on inimese tervis või olulise väärtusega varalised hüved. Olulise väärtusega varalised hüved on need, mis ületavad miinimumpalka kümnekordselt, ehk on praeguse arvestusega suuremad kui 8200 eurot.