Õiguskomisjonis lahknevad vaated korrakaitseseaduse muutmise suhtes

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja aseesimees suhtuvad justiitsiministeeriumis koostatud korrakaitseseaduse muudatustesse erinevalt: kui komisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) peab seaduse väljatöötamiskavatsuses esitatud muutusi suuresti põhjendatuks, siis aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) näeb neis liikumist jälgimisühiskonna suunas.
"Ma isiklikult arvan, et väga mitmed punktid korrakaitseseaduses vajavad muutmist. Selgelt on neid momente, mida ei ole korrakaitseseaduses täna piisavalt käsitletud. Nii et iseenesest muutmine ja muudatuste arutamine on asjakohane," ütles Hanimägi teisipäeval ERR-ile.
Samas tõdes Hanimägi, et muudatuste juures saab üks põhitelg olema see, kuidas on kaitstud inimeste õigused ja vabadused suhtena nendesse vajadustesse, mida on siseministeerium välja toonud seoses jõustruktuuri võimaluste ja vajadustega jälgimisel, ohu tõrjumisel või ka meeleavalduste korraldamisel.
"Aga täpsemalt, kas ja kus on see piir ja kas ühiskond tunnetab seda, et need vajadused on olemas – selles me saame tõenäoliselt targemaks sügisel. Nii et need vaidlused saavad kindlasti olema päris tugevad," prognoosis ta.
Opositsioonisaadik Kovalenko-Kõlvart nägi aga seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuses (VTK) liikumist jälgimisühiskonna suunas.
"Kahjuks, kui me vaatame praegu kõiki neid seadusi, mis on järjest tulnud, siis võib ausalt öelda, et me liigume järjest jälgimisühiskonna, karistusriigi poole. See, kuidas meil on kahekordistatud trahve, maksuamet soovib jälgida pangakontosid, soovitakse paigaldada uusi kiiruskaameraid, jälgida keskmist kiirust – sellised initsiatiivid on tulnud, aga keegi ei räägi sellest, kuidas seejuures inimeste põhiõigusi kaitstakse," rääkis Kovalenko-Kõlvart teisipäeval ERR-ile. "Ehk siis täna oleme olukorras, kus inimesi jälgitakse, filmitakse, pildistatakse, aga inimestel ei ole selle kohta infot, millal seda tehakse ning hiljem, infot talletamise kohta, et kui kaua seda hoitakse või kuhu see võib edasi liikuda."

Kovalenko-Kõlvart tõi näite kiiruskaamerate kasutamisest, kus rikkujast pilti tehes paljudes välisriikides hägustatakse kaasliiklejad, aga Eestis seda tihtipeale ei tehta.
Samuti pani Kovalenko-Kõlvarti muretsema kliimaministeeriumi soov hakata mõõtma keskmist kiirust.
"Seal tekib küsimus, et kui palju siis seal neid kaameraid tuleb ja kui palju sealt seda infot talletatakse," märkis Kovalenko-Kõlvart.
"Võib-olla siin ongi see kõige suurem küsimus, millise ühiskonna suunas me liigume: kas lääneliku Euroopa ühiskonna suunas või siis hakkame liikuma nii-öelda Hiina ühiskonna suunas, kus tõesti need andmed ongi kättesaadavad, liiga kättesaadavad," tõdes Kovalenko-Kõlvart. "Mina arvan, et see pole see, mida meie inimesed ootavad, mida tegelikult lääne ühiskond ootab, et inimeste põhiõigused peavad olema kaitstud ja tegelikult see on ka see, mida ka meie põhiseadus ütleb."
Reguleerimist vajavaid valdkondi on palju
Hanimägi tõi välja rea valdkondi, mis tema hinnangul korrakaitseseaduse muutmisega täpsemat reguleerimist vajavad.
"Näiteks droonid, jälgimine – nii nagu ka [VTK-s] välja toodud. Droonide puhul ei ole meil tegelikult ju piisavalt seadusandluses konkreetseid asju välja toodud," rääkis Hanimägi. "Aga tegelikult ka need küsimused, mis on tekitanud palju furoori – näiteks kas või seesama meeleavalduste küsimus, et kas siis enne keelustada, kui on arvatud, et see on koht, kus meeleavaldus võib muutuda ohuks riigile või inimese tervisele."
"Või näiteks elektrišokirelvade kasutamine. Loomulikult nende kasutamine ei ole sada protsenti ohutu, aga teiselt poolt see praegune lävend – vahetu oht elule – võib olla ikkagi liiga kõrge, kui me mõtleme olukorda, kus võib-olla kinnipidamisvajadus ja vastuhakk, et kas see olukord võib eskaleeruda kiiremini ja hullemaks olukorraks, selle asemel, et lahendada see kiiresti vajadusel elektrišoki relvaga. Aga ka politseinike kaamera – ka seal on tegelikult praegu halli ala võib-olla liiga palju. Või kummikuulide kasutamine," loetles Hanimägi.
Hanimägi hinnangul on mõistlik arutada neid teemasid, ilma ära ootamata päriselu juhtumeid, vaid olla valmis selleks, mis võib tulevikus ees oodata.

"Ma arvan, et need punktid iseenesest tuleks meil niikuinii ühel hetkel läbi vaadata. Jah, me võime öelda, et selliseid vajadusi ju väga palju ei ole olnud. Aga pigem tuleks vaadata [enne] ja mitte siis tagantjärele," leidis Hanimägi.
Kovalenko-Kõlvart tõi omalt poolt välja politseinike vormikaamerate kasutamise, aga ka droonide abil inimeste jälgimise. Samuti on tema hinnangul korrakaitseseaduses ebapiisavalt lahti kirjutatud ohu mõiste ning sellest lähtuvalt lubatud tegevused.
Aruteluga peaks muudatused täpsustuma
Nii õiguskomisjoni esimees kui ka aseesimees märkisid, et VTK esitamine on alles esimene samm korrakaitseseaduse muutmisel ning enne muudatuste jõustumist tuleb veel rohkelt arutelusid, kus saab muudatusi täpsustada.
Hanimägi sõnul sooviks õiguskomisjon teha esimese arutelu juba pärast seda, kui septembris laekuvad VTK-le organisatsioonide ja institutsioonide tagasiside. Üks kesksemaid vaidlusküsimusi saab ka tema sõnul olema piir inimeste õiguste ja vabaduste ning riigi julgeolekuvajaduste vahel.
"Kindlasti tuleb meil jälgida ka ühiskonna tunnetust, mitte ainult ametkondade vajadusi, aga ka seda, kas me näeme, et neid muudatusi on vaja või mitte," rääkis Hanimägi.
"Ma arvan, et kui sellest väljatöötamiskavatsusest ühel hetkel vormuvad eelnõud, siis on selge, et teatud küsimustes on see ikkagi piiride nihutamine kohtades, kus me ei ole varem selliseid muutusi teinud. Ma kujutan ette, et see saab olema väga suur diskussioon, demokraatlikud õigused versus julgeolek ja inimeste tervis ja avalik kord. Ma arvan, et see saab olema väga keeruline arutelu," tõdes Hanimägi.
Hanimägi sõnul on aga seadusemuudatused siiski vajalikud, arvestades ühiskonnas toimuvaid arenguid.
"Me ei saa ainult lähtuda sellest olukorras, kus me hindame, et me ei usu, et sellist vajadust kunagi peaks tekkima või et sellist olukorda ei ole varem tekkinud – me oleme näinud viimaste aastate jooksul, et tekivad paraku igasugused olukorrad ja mõistlik on, kui seadusandja on nendeks olukordadeks valmistunud ja on neid küsimusi arutanud," rääkis Hanimägi.
Ka õiguskomisjoni aseesimees Kovalenko-Kõlvart rõhutas ühiskondlike arutelude vajadust ning tõi uuesti esile inimeste põhiõiguste kaitse.
"Tavaliselt sellised olukorrad annavadki vastupidise efekti, kus ühelt poolt tahetakse inimestele öelda, et näete, me just kaitseme teid rohkem, kontrollime ja karistame, aga tegelikult teiselt poolt ei saada aru, et inimestelt võetakse aina rohkem erinevaid õigusi ja vabadust ära," rääkis Kovalenko-Kõlvart.
Kovalenko-Kõlvart pani suure lootuse justiitsministrile, kelle juhitav asutus peab lõpuks koostama muudatuste seaduseelnõu: "Küsimus on selles, et kui palju nüüd justiitsministeerium on valmis panema paika selged piirid ja tagama inimeste põhiõiguste kaitse."
Õiguskomisjoni aseesimees tõi esile ka tema hinnangul neli kõige olulisemat aspekti inimeste andmete töötlemise kohta, mis korrakaitseseaduse muutmisel tuleb lahti kirjutada: mis alusel või eesmärgil andmeid kogutakse; teiseks mis on kogumise koosseis; kolmandaks andmete kasutamise ja säilitamise tähtajad; neljandaks see, kuidas inimesed saavad teada, et neid kuskil filmitakse või pildistatakse.
Justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös valminud korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus näeb mitmeid võimalusi, kuidas võiks politseile tema tegevuses võimu ja võimalusi juurde anda, samas neile kehtivaid erinevaid piiranguid vähendades.