Putin viitas rakettidele, mille lennu-ulatus on 500-5500 kilomeetrit ning mis keelati külma sõja ajal, 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepinguga (INF).

Washington astus leppest välja 2019. aastal, süüdistades Venemaad selle rikkumises. Kreml teatas toona, et jätkab moratooriumist kinnipidamist, kui USA ei paiguta rakette Venemaa lähedusse.

Putin väitis reedel televisioonis üle kantud kohtumisel kõrgete sõjaväeametnikega, et USA on hakanud kasutama selliseid rakette õppustel Taanis.

"Me peame sellele reageerima ja otsustama, mida me selles valdkonnas järgmiseks tegema peame. Näib, et me peame hakkama neid ründesüsteeme tootma," ütles Putin.

"Ja seejärel, sõltuvalt tegeliku olukorra reaalsusest, otsustama, kuhu neid meie julgeoleku nimel paigutada," lisas ta.

Viimastel aastatel on aegunud või üles öeldud mitu külma sõja aegset lepet USA ja Venemaa vahel, mis olid mõeldud piirama tuumavõidujooksu ja leevendama pingeid kahe suurvõimu vahel.

Venemaa peatas mullu osaluse Uues START leppes, mis oli viimane veel kehtiv tuumarelvalepe kahe maa vahel.

Ühendriigid on varustanud Ukrainat lühimaarakettidega, et toetada Kiievit Vene agressiooni tõrjumisel.

Läinud kuul tühistas Washington osaliselt keelu Ukrainal kasutada neid relvi sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil. Moskva hoiatas, et see võib viia tõsise eskalatsioonini.

Putin on ka varasemalt ähvardanud paigutada Vene relvi USA ja selle liitlaste lähistele.

5. juunil teatas Moskva, et võib varustada teatud riike moodsate relvadega, mis suudavad tabada lääneriikide tundlikke sihtmärke. Avaldus oli vastuseks sellele, kui lääs andis Ukrainale loa kasutada oma tarnitud relvi Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamiseks.

Putin on pärast Venemaa täiemahulist sõjalist kallaletungi Ukrainale korduvalt ähvardanud Ukrainat ja lääneriike tuumarelvadega.

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut märkis, et Putin teeb taolisi ähvardusi alati pärast lääne järjekordset abipaketti Ukrainale.