Uppumissurmad on jätkuvalt suur probleem, kuid sel aastal on see arv õnneks enam kui kolmandiku võrra madalam kui eelmisel aastal. Enamik uppunutest on mehed, kellel on vanust rohkem kui 60 aastat, ütles päästeameti põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull.

 "Uppunuid on rohkem meesterahvaste seas. Suvekuudel tuleneb see pigem joobest, vahest on ka terviserikked. Kevade paiku ja kalastusperioodil on (uppumissurmad) kalastamisega kaasnev probleem. Inimene ei taju ohtu niivõrd. Üldiselt on need juurpõhjused üsna sarnased olnud," lasus Kull.

G4S teeb rannavalvet sel aastal 18 avalikus ja  kahes invarannas. Kuidas on uppumissurmadega avalikes randades.

 "Avalikes randades ühtegi uppumissurma pole sel aastal olnud õnneks ja tegelikult pole ka uppumisohust tulnud kedagi päästa," ütles G4S-i rannavalve projektijuht Maxim Tuul.

Tuule sõnul on levinumaks probleemiks rannas nii alkoholi tarvitamine kui ka juba joobes olekus randa tulemine. Tema sõnul tuleb tihti ette vajadust minna inimesi hoiatama.

Rannas on suur oht ka laste kadumine sest lapsevanemad ei pööra neile piisavalt tähelepanu.

"Üks soovitus on see, et tasub rannavalvuritelt küsida käepaelu, mida rannavalvurid tasuta jagavad. Sinna saab peale kirjutada enda telefoninumbri, nii et kui rannavalvurid peaksid üksi uitava lapse leidma, siis nad saavad lapsevanemaga kohe ühendust võtta," lausus Tuul.

Parandatud uppunute üldarv 01.07.2024.