Kui eelmise aasta seitsme kuuga oli teada 21 uppunut, siis tänavu on ohvreid 14. Enamik hukkunutest olid mehed ja keskmine vanus oli 64, näitavad päästeameti andmed.

Üle poole uppunutest olid alkoholijoobes, selgitas päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp.

"Enam kui pooled sel aastal uppunutest olid alkoholijoobes või joobekahtlusega. Viiel juhul kukuti vette, neljal juhul uputi kalastamisel ning mitmel juhul ei ole uppumisele eelnev tegevus teada," täpsustas Lamp.

Ka G4S-i kommunikatsioonispetsialist Karita Jaroševitš kinnitas, et joobes rannakülastajad on suur probleem.

"Kuigi avaliku korra rikkumiste arv on aastate lõikes langustrendis, on endiselt palju ka klaastaara (724) ja lemmikloomadega (833) randa tulijaid. Joobes rannakülastajaid on olnud 689 ning esmaabi on G4S-i rannavalvurid osutanud tänavu 179 korral," ütles Jaroševitš.

Kokku on uppumisohust päästetud kaheksa inimest ning ühtegi uppumissurma G4S-i valvatavates randades ette ei tulnud, lisas Jaroševitš.

"Enamik ohtlikest olukordadest meie randades on tänavu tekkinud Emajõel, kus võib voolutugevus ujujal üle jõu käia ning ta poidega piiratud alalt välja kanda," märkis Jaroševitš.

Teine suur probleem on G4S-i esindaja sõnul rannas kaotsi minevate laste rohkus. "Sel hooajal on G4S-i rannavalvurid aidanud kadunud lapse ja ta vanema kokku viia juba 33 korral, neist 32 on olnud Pärnu rannas," täpsustas Jaroševitš.

Samuti rõhutas päästeamet, et suur osa veeõnnetusi on seotud ujuvvahenditega, nagu veesõidukid, SUP-lauad jms.

"Kas on probleeme ujuvvahendite tehnilise olukorraga või ei arvestata ilmaoludega. Siinkohal on väga oluline turvavarustuse kandmine. Mitmel juhul on inimeste elu päästnud see, et riskiolukorda ja/või hätta sattunud inimest on kiiresti märgatud ja sekkutud," selgitas päästeameti esindaja.  

Kas uppumiste arvu vähenemise taga on suvealguse kehvad ilmad või inimeste paranenud käitumine, päästeamet ega G4S ei täpsustanud.