Riigikontroll soovitas justiitsministeeriumil ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil (RKAS) leida kokkuhoiukohti vanglate ülalpidamiskuludes. Seda seetõttu, et kinnipeetavate arv on languses. Näiteks selle kuu seisuga on vanglates veidi üle 1700 vangi, aasta tagasi oli see arv ligi 2000. Näiteks Viru vangla täituvus on 53 protsenti.

Selle kuu alguses viidi Tartu vanglast pooled vangid Tallinna vanglasse ning koondati 90 vanglatöötajat. Sellega suurenes Tallinna vangla täituvus 68 protsendini.

Euroopas on näiteid, kus mõni riik rendib oma tühjalt seisvad vanglapinnad teisele riigile välja. Näiteks Taani on paigutanud osa oma kinnipeetavatest Kosovosse. Kas selline lahendus võiks toimida ka Eestis, selgitas ERR-ile Taavi Siru justiitsministeeriumist.

"Naaberriigid selles mõttes seda ilmingut on näidanud ja statistika Euroopa riikides näitab, et ülemäära palju vabu vanglakohti tegelikult ei ole. Ja varem on ka vähemal või rohkemal määral huvi tuntud, et kuidas meil vangide arv vähenemistrendis on. Aga sellist konkreetset, et me nüüd liiguks edasi mingi konkreetse riigiga, seda küll ei ole," rääkis Siru.

Siru sõnul on veel nüansse, millele riik peaks lahenduse leidma ning kindlat plaani vanglapindade väljarentimise suhtes veel ei ole.

"Siis peavad õigusruumis olema vastavad võimalused, et teise riigi kinnipeetavaid oma vanglates pidada."

Siru lisas, et kindlalt saab asjaga edasi liikuda siis, kui valitsuse poolt tuleb vastav otsus. RKAS-i esindaja Indrek Henk ütles, et enne, kui vanglaruume võõrriikidele rentida, oleks vaja üle vaadata vanglate funktsionaalsed skeemid, et maandada võimalikud riskid.