Pärast Ukraina sõja algust on veelgi kukkunud Eesti raudteel veetava kauba maht. Veomaht on Zimmermanni sõnul võrreldes eelmise aastaga langenud ka tänavu.

"Kui eelmise aasta esimeses pooles veeti Eesti raudteel 2,5 miljonit tonni, siis see aasta on see 1,7 miljonit [tonni]. Ära on kukkunud sisemist vedu, kuna elektrijaamad ei tooda elektrit, mis turule saaks ehk põlevkivi on täiesti ära jäänud. Sillamäe sadamasse tuleb samuti tundumalt vähem kaupa kui eelmisel aastal. Kaubamahuga on meil päris raske," kirjeldas Zimmermann.

Euroopa Liidu poliitika näeb ette, et kaubaveod tuleb nihutada maanteedelt raudteele.

Küsimusele, kas uusi kaubagruppe hakatakse liigutama nüüd raudteedele, vastas Zimmermann: "Suuri muutusi ei ole. Nendel konteinerrongidel, mis Operaili eestvedamisel sõidavad Muuga ja Tartu ning Muuga ja Vaivara vahel, on kohati kaupa vähem. Kohalikest kaupadest on veel ära jäänud metallivedu ja vahepeal puudus ka puiduvedu, kuid nüüd on vähehaaval Lõuna-Eestist puit hakanud liikuma Kehrasse ja Rakverre. Paar kuud on veetud ka aherainet Jõhvist Lagedile, Rail Baltica objekti peale."

Olukorras, kus kaubavedu mööda raudteed on vähenenud, tuleb Eesti Raudteel siiski rahastada ehitusprojekte üle Eesti.

Zimmermanni sõnul tuleb küll enamus raha nendele projektidele Euroopa Liidust, kuid laenu peab riigiettevõte ikka võtma.

"Suurem osa meie rahast tuleb Euroopa Liidust. Kogu elektrifitseerimise raha tuleb Euroopa Liidust. Raha raudtee õgvendamineks tuleb 75 protsendi ulatuses Euroopa Liidust ja 15 protsenti Eesti riigilt. Eesti Raudtee on võtnud laenu ja peab veel laenu võtma, et töid lõpetada. Kogu Tallinna, Tapa ja Narva investeeringute maht on meil 500 miljonit, sellest umbes 270 miljonit tuleb Euroopast Liidust, ligi 120 miljonit Eesti riigi käest ja umbes 115 miljonit on Eesti Raudtee enda vahenditest," ütles Zimmermann.

Tapa raudteekompleks läks Zimmermanni sõnul maksma ligi 25 miljonit eurot.

Tallinna ja Tartu vahel pidid uued ja kiiremad elektrirongid hakkama sõitma veel sellel aastal. Juuni lõpus kirjutas ERR, et kiired rongid jõuavad liinile alles 2025. aasta septembris.

Zimmermann põhjendas viivitusi sellega, et kõiki vajalikke liikuskatkestusi ei ole võimalik sellel aastal teha.

"Peamine põhjus on see, et neid liikluskatkestusi, mida meil oli vaja sellel aastal tööde valmis saamiseks, me teha ei saanud. See oleks tähendanud reisi- ja kaubarongide liikluse peatamist. Kuna Tartu on Euroopa kultuuripealinn ja seal on väga palju üritusi, siis inimesed sinna tahavad sinna rongiga  sõita. Selle tõttu otsustasime, et reisirongid peavad saama liikuda rohkem, kui oli esialgu plaanitud ja seda ka kindla graafiku järgi, et ei tekiks segadust," ütles Zimmermann.

Tööd raudteelõikudel jätkuvad Zimmermanni sõnul loodetavasti järgmise aasta aprillis, kui pinnas on ehitustegevuse jaoks piisavalt üles sulanud.