12. juulil algatas kliimaministeerium kampaania "Väike samm, suur mõju", mille eesmärk on tõsta inimeste panust kliimamuutuste vastu võitlemisse.

Ministeeriumi rohereformi kommunikatsiooninõuniku Karoli Noore sõnul inspireeris kampaaniat Eurobaromeeter uuring, millest selgus, et 49 protsenti Eesti elanikest panustab võitlusesse kliimamuutuste vastu. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi arvestuses 22. kohal.

Kampaania esitab inimestele väljakutse panna proovile oma tavapärane rutiin ja teha vähemalt nädal aega asju teisiti. Näiteks soovitab kampaania inimestel mitte osta uusi asju.

"Nii vähendad jäätmete teket ning säästad loodusressursse ja tootmisenergiat. Näiteks kulub ühe teksapaari tootmiseks umbes 10 000 liitrit vett! Ostes teise ringi poest või asju parandades, aitad hoida loodusvarasid," seisab nii kampaania teavituslehel kui ka seltskonnaajakirjas Kroonika avaldatud lakoonilises, üksnes tekstist koosneval reklaamipinnal.

Kampaania soovitab ka vähemalt ühel päeval nädalas süüa taimetoitu.

"Tööstuslik lihatootmine nõuab palju ressursse ning tekitab kasvuhoonegaase. Valides taimse eine, vähendad toidulaua negatiivset keskkonnamõju. Asenda liha roogades kaunviljade või seentega," soovitab kampaania.

Samuti soovitab ministeerium käia looduses ning õppida taime-, putuka- või loomaliike, et õppida märkama kliimamuutuste mõju ohtlike võõrliikide näol.

Karoli Noore sõnul ainult kampaaniatega inimeste käitumist ei muuda.

"Riiklik plaan kliimamuutusi vähendada ei ole see, et me teeme kampaania, kus me soovitame inimestel vähem autoga sõita. Rohereformi tuum on selles, et me loome võimalused teha paremaid valikuid. Selle asemel, et inimestele öelda, et nad peaksid bussiga sõitma, me investeerime võimalustesse sõita paremini ühistranspordi ja rattaga," ütles Noor ERR-ile.

Suuremaid kampaaniaid inimeste käitumise mõjutamiseks ministeeriumil edaspidi plaanis ei ole.

"Eesti soovib 2050. aastaks olla kliimaneutraalne ja seal on vaja ka mõningaid käitumuslikke muudatusi. Me ei plaani pikas perspektiivis suuri kampaaniaid selleks teha, kuid see on toetav. Eelkõige tuleb inimeste käitumist nügida ikka sisuliste asjadega," ütles Noor.

Kampaania maksumus oli Noore sõnul 17 000 eurot.

Võrdluseks, mullu sügisel tellis regionaal- ja põllumajandusministeerium suhtekorraldusfirmalt Alfa-Omega Communications üle 16 000 euro maksva teavituskampaania, et juhtida inimeste tähelepanu toidulisandite ülemäärasele tarbimisele toidulaual. Muude tegevuste seas hõlmas see ka ajakirjanikele toidupakina pressikutse saatmist.