Pühapäeval, 14. juulil allkirjastatud lepe sätestab PSE ja Litgridi koostöö üldised alused projekti Harmony Link elluviimiseks. See hõlmab uue kaheahelalise 220 kilovoldise (kV) vahelduvvooluühenduse ehitamist Poolas asuva Ełk Bisi ja Leedusse Gižai lähedale ehitatava uue alajaama vahel ning kahe uue alajaama ehitamist võrguühenduse trassile Poolasse Norki ja Wigrysse. Poolas juba olemasolevat 220 kV elektriliini Ostrołęka ja Ełk Bisi vahel uuendatakse selle võimsuse suurendamiseks, teatas Litgrid pressiteate vahendusel.

Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla selgitas ERR-ile, et kaheahelaline ühendus tähendaks antud juhul kahte kolmefaaslilist ühendust, mis on projekteeritud selliselt, et ühe ahela väljalangemisel suudab teine ka seda ajutiselt asendada.

220 kilovoldisena rajatakse aga ühendus seetõttu, et see on kaablite mõttes kõige laiemalt levinun ja seega ka soodsam pingeaste ja pikkade vahemaade jaoks kõige sobivam.

Leppe kohaselt teevad PSE ja Litgrid 2024. aasta lõpuks rahalise investeerimisotsuse, mis võimaldab alustada hanke- ja loaprotsesside ettevalmistusi. Ehitustööde hange kuulutatakse esialgse ajakava kohaselt välja 2026. aastal. Uus ühendus peaks tööle hakkama 2030. aasta lõpuks.

Litgrid ja PSE tühistasid 2023. aasta aprillis hankekonkursid Harmony Linki kui merealuse alalisvoolu ühenduse ehitamiseks kaabli- ja muundurjaamade turuhindade olulise tõusu tõttu. Ettevõtted alustasid Harmony Linki hankeid juba 2021. aastal, kuid energiakriis, Venemaa agressioon Ukrainas ja kasvav vajadus rohelise elektri tootmise arendamiseks suurendas maailmas huvi uutesse ühendustesse ja avamere tuuleparkidesse investeerimise vastu, mis tõstis hüppeliselt nõudlust kaablite järele ja pikendanud selliste projektide elluviimise tähtaegu. Harmony Link pidi varasema kava kohaselt olema Leedust läbi mere Poolasse kulgev 700 MW võimsusega alalisvooluga merekaabel pikkusega 330 kilomeetrit. Kui esialgu kavandati selle hinnaks umbes 680 miljonit eurot, siis hangete pakkumiste kogusumma ületas seda üle kahe korra, ulatudes 1,6 miljardi euroni.

Litgrid kinnitas sel nädalal, et mõlema riigi põhivõrguettevõtted on pühendunud projekti jätkamisele, otsides muid tehnilisi lähenemisviise, mis võimaldaksid kulusid vähendada ja võrguühenduse võimalikult lühikese aja jooksul kasutusele võtta ning seetõttu otsustati maismaa vahelduvvooluliini rajamise kasuks.

Elering: vahelduvvoolu ühendus on kasulik ka Eestile

Eesti põhivõrguettevõte Elering esindaja ütles Harmony Linki uus lahendus ehk maismaaühenduse rajamine on hea kogu Baltikumile, sealhulgas ka Eestile mitmest aspektist vaadates.

"Esiteks tehnoloogia poolest, kui alalisvooluühenduse asemel planeeritakse vahelduvvooluühendus. Uus vahelduvvooluühendus annab täiendava kindluse sageduse hoidmisel," ütles Eleringi pressiesindaja Liis Eiser. Ta selgitas, et kui Harmony Link oleks ehitatud merekaablina ehk alalisvooluühendusena, siis oleks Baltikumil suurem oht saarestuda. Kui teised ühendused parasjagu ei töötaks, peaksid Balti riigid oma elektrivõrku hoidma püsti iseseisvalt, aga vahelduvvoolu- ehk maismaaühenduse puhul on see oht kordades väiksem.

"Teine vahelduvvooluühendus lisaks praegusele ühele ühendusele (LitPol Link) annab suurema turvatunde, et kui üks ühendus on väljas, mille kaudu sagedust saab hoida, siis teine on ka olemas. Seega on varustuskindlus paremini tagatud. Kui Harmony Link oleks meres, siis ta oleks olnud alalisvooluühendus ja täiendavat sageduse tagamise kindlust ei oleks pakkunud," märkis Eiser.

"Samuti on maapealset taristut kordades lihtsam kaitsta ja parandada kui meres," viitas ta juhtumitele, kus Läänemeres asuv merealune taristu on viimasel ajal korduvalt väliste jõudude tegevusel purunenud.

Eleringi merevõrgu arendusjuht Heinla selgitas ERR-ile, et merre rajatakse alalisvooluühendused tehnilistel põhjustel, vahelduvvoolu kaablite merre paigutamine oleks keerukam ja sellevõrra ka kallim. Eriti pikemate ühenduste puhul nagu Harmony Link, oleks olnud mõistlikum teha see alalisvooluühendusena.

Leedu ja Poola vahel juba alates 2021. aastast sünkroonrežiimis töötava ühenduse LitPol Link võimsus on 500 MW.

Poola Gdanski energeetikainstituut esitas juunis Balti riikidele enda läbi viidud elektrivoogude ja dünaamilise tasuvusuuringu esimese etapi tulemused, mille kohaselt on Harmony Linki rajamine maismaa vahelduvvooluvõrkude ühendusena tehniliselt elujõuline ja tagab omavahel ühendatud süsteemide võrreldava stabiilsuse kui merealuse ühendusena.