Elektrivõrgu Mandri-Euroopaga ühendamise järel tõuseb elektri hind kuni kolm protsenti
Järgmise aasta veebruaris ühendatakse Balti riikide elektrivõrgud Venemaa elektrisüsteemist lahti, misjärel sünkroniseeritakse need Mandri-Euroopa sagedusalaga. Eesti peab hakkama siis ise oma elektrisagedust hoidma ja tekib sageduseturg. Sageduse hoidmise maksab kinni tarbija ning elektri hind tõuseb selle tagajärjel kaks-kolm protsenti.
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi haldurid teatasid Venemaale pool aastat ette, et lõpetavad veebruaris kuulumise Nõukogude Liidu ajal rajatud elektri sünkroonalasse. Kolme riigi elektrivõrgud on valmis liituma Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
"Nüüd on vaja teha veel viimased tööd juhtimissüsteemidega, aga ka Euroopa põhivõrgu ettevõtte katusorganisatsioon ENTSO-E on sõltumatult hinnanud Balti riikide valmisolekut, kõikide Balti riikide valmisolekut ja on öelnud, et me oleme valmis selle sammu tegema ja nemad on valmis meid vastu võtma," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga
Tegelikult Leedu ja Poola vaheline täiendav elektrikaabel, mis on vajalik Balti ja Poola vahelise elektrikaubanduse jaoks, valmis ei saa.
"Esialgu, kuni seda uut liini pole, peab kaubandust natuke vähemaks võtma, aga töökindluse tagab olemasolev liin ka ilusasti ära. Täna olemasolev Lit-Pol Link ühendus on täiesti piisav, see on hästi võimas. Selle ainuke häda on see, et seda on ainult üks ja me peame kogu aeg olema valmis selleks, et kui see välja lülitub, siis me peame saama hakkama eraldiseisvana, kolm Balti riiki koos saarena," rääkis Eleringi juht Kalle Kilk.
Kilk tunnistas, et Eesti sai sageduste hoidmise teenust Venemaalt poolmuidu. Järgmisest aastast see enam nii pole.
"Me hakkame ise sagedust hoidma, mis tähendab, et meil tekib eraldi sagedusturg, selletõttu tegi Elering hiljuti avalikuks hanke, et sinna võimsusi tekitada. See on meie tootjate jaoks positiivne ja lõpuks me peame ise hakkama saama," ütles Uiga.
Sageduse hoidjad saavad selle teenuse eest tulu.
"Aga mitte ainult elektrijaamad, vaid elektritarbijad, selleks et hoida süsteemi tootmist ja tarbimist tasakaalus, võib mõlemat siia-sinna liigutada. Ja selle teenuse pealt on võimalik kõikidel nendel teenida. Näiteks kui mina tarbijana olen nõus, et ühel konkreetsel hetkel minu tarbimist lülitatakse välja, ma saan selle eest tasu," selgitas Kilk.
Kuid teistpidi maksavad tarbijad sageduse hoidmise teenuse kinni. Elektri lõpphind tõuseb kaks kuni kolm protsenti, ütles Kilk.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
