Läti saab koos teiste Balti riikidega hakkama ka siis, kui ühendus Mandri-Euroopaga mingil põhjusel katkeb, hindas Läti kõrgepingevõrkude juhatuse esimees Rolands Irklis.

Leedu-Poola teise ühenduse valmimisega läheb aega kavandatust kauem. Läti-Eesti vahelistest ühendustest on aga kolmas peagi täielikult uuendatud, ülejäänud kaks renoveeritud.

"Mingeid kartusi pole. Seepärast olemegi meie ja kõik Balti riigid investeerinud rohkem, sest ühendus Lit-Pol Link võib vajada remonti või tekivad ootamatud katkestused. Kõik Balti riigid peavad olema valmis ka ise hakkama saama, kui ühendus muu Euroopaga puudub. Sünkroonkompensaatorid ning investeeringud, mida oleme teinud nii võrku kui ka IT valdkonda, tagavad selle," ütles Irklis.

Saaremaa ja Kuramaa vahelist 4. Eesti-Läti elektriühendust nähakse Lätis mõttekana vaid juhul, kui see hakkab teenindama meretuuleparke. Nii et see sõltub otseselt Elwindi projekti arengust.

"See ühendus on tihedalt seotud Elwindi projektiga. See pole lihtsalt ühendus, vaid kahe suure meretuulepargi arendamine – 1000 megavatti Eesti ja sama palju Läti pool. Võimalik, et tuuleparke lisandub veel. Kui selliste parkide arendamine edeneb, muutub Eesti-Läti 4. ühendus väga tähtsaks. Saame kasutada elektrit, mis on toodetud mõlemas riigis. Ühendus tagab, et see elekter jõuab tarbijateni nii Eestis kui ka Lätis," selgitas Irklis.

Kui kõik teostub, võiks Läti-Eesti elektriühendus ulatuda tulevikus Kuramaalt Saaremaa kaudu Paideni välja. Kuid lätlaste vaates on arenguvõimalused palju laiemad. Nii on Saksamaa avaldanud soovi elektriühenduse loomiseks Balti riikidega, olgu siis Läti või Eestiga. Ja Läti omakorda kompab Läti-Rootsi ühenduse mõttekust.

"Tootmisvõimsusi on praegu piisavalt, täitmaks tarbijate vajadused ja tagada varustuskindlus. Arvestame, et elektri tootmine Balti riikides kasvab tulevikus veelgi. Taastuvenergia vastu huvi üha suureneb, investeeritakse palju nii päikese- kui ka tuuleenergiasse. Nii et tootmisvõimsusi meie vajaduste katmiseks luuakse üha juurde ja varustuskindlus paraneb veelgi," rääkis Irklis.

Keskkonnasõbralikke tootmisvõimsusi luuakse Lätti juurde. Samas pole Latvenergo ja Läti riigimetsa ühine maismaatuuleparkide loomise kava just kõige edukam olnud.