Balti riikide liitumine Euroopa elektrivõrguga tõstatab küsimuse energia tootmise ja tarbimise tulevikust Baltikumis. SEB panga analüüs näitab, et Balti riigid vajavad stabiilset energiatootmisvõimsust, mis ei sõltu ilmastikust. Samal ajal tuleb suurendada taastuvenergia tootmist, et leida tasakaal tõhususe, hinna ja varustuskindluse vahel.  

Tuumaenergia ja gaasijaamad

Olemasolevad tootmisvõimsused võimaldavad kriisiolukorras elektriga varustamist, kuid see on kõrgete kulude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas. Soojuselektrijaamade kasutamine maksimaalse võimsusega tõstaks elektri hinda märgatavalt.

Taastuvenergia on üks lahendus, mis aitab hinnariske hallata. Samuti on Euroopa tasandil taas päevakorral tuumaelektrijaamade rajamine. Kuigi need on tõhusad tootmisallikad, eeldavad nad suuri investeeringuid (1–3 miljardit eurot) ja pikka ehitusaega, sest isegi väikeste moodultuumajaamade rajamine võib võtta kuni kümme aastat.

Baltimaad impordivad praegu suure osa elektrist Põhjamaadest. Ajalooliselt on Eestis ja Leedus suurem energiadefitsiit kui Lätis, kus Daugava hüdroelektrijaamad on aidanud tarbimist katta. Samas ei suuda taastuvenergia projektid, nagu päikese- ja tuulepargid, katta prognoositavat energiatarbimise kasvu.

Balti riigid vajavad tootmisvõimsusi, mis suudaksid vajadusel täita puudujäägi, näiteks gaasijaamu. Samuti on oluline uue ühenduse Harmony Link valmimine Leedu ja Poola vahel, mis suurendab varustuskindlust. Kui üks või mitu ühendust peaks ootamatult katkema, peab Baltikumil olema võimekus tagada ise oma energiavarustus, kasutades selleks uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi.

Energiatootmise tulevik: salvestusvõimsused

Üks võtmetegur lähiaastatel on energia salvestamine ehk lahendused, mis stabiliseerivad nii varustust kui ka hindu. Kevadel, suurvee ja päikeseenergia tipphetkedel, tekib sageli energiaküllus, mis langetab hinda. Kuid niipea, kui tootmine väheneb, tõusevad hinnad taas. Üks lahendus on võimsad salvestid (Battery Energy Storage System (BESS)), mis aitavad tasakaalustada energianõudlust ja -pakkumist ning stabiliseerida hindu.

Kuigi BESS-lahendused olid varem kallid, on kulud märgatavalt vähenenud, mistõttu hakkavad investorid neid projektidesse integreerima. Prognooside kohaselt võib BESS võimsus Baltikumis ulatuda 2028. aastaks 1,4 gigavatini, mis suudaks ühe päeva jooksul varustada elektriga ligi 300 000 majapidamist.

Taastuvenergia tootmisvõimsus Baltimaades võib 2030. aastaks kasvada kuni 7 gigavatini, mis on kaks korda rohkem kui praegu. Kui aga uusi tootmisvõimsusi ei kombineerita salvestuslahendustega, võivad elektrihinnad tugevalt kõikuda. Negatiivsete hindadega tundide arv suureneks, mis pärsiks taastuvenergia projektide tasuvust.

Seetõttu on oluline kombineerida suuremad tuule- ja päikesepargid BESS-süsteemidega. Selline lähenemine tagab turu stabiilsuse ja aitab kontrollida energiakulusid. Hetkel prognoositav investeering 1,4 GW BESS võimsuste rajamiseks oleks umbes 490 miljonit eurot. Kuid see arv on pidevas muutumises. Viimase kolme aasta jooksul on nende tehnoloogiate hinnad langenud 40 protsenti, kuid pidevas muutumises on ka planeeritava võimsuse maht.

Balti riikide jaoks on kombineeritud lahendus eriti aktuaalne, arvestades hübriidsõja ohtusid ja eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030. Seetõttu tuleb aegsasti teha samme uute energiatootmis- ja salvestuslahenduste suunas, et tagada varustuskindlus ka keerulistes ilmastikuoludes.