Oluline laupäeval, 20. juulil kell 19.52:

- Ukraina droonirünnak tabas Vene sõjalennuvälja Rostovi oblastis;

- Vene vägede rünnakutes hukkus kaks inimest;

- Ukraina sanktsioonid Lukoilile on Ungaris tekitamas tõsist kütusekriisi;

- Ukraina suurendas kaitse-eelarvet 11 miljardi euro võrra;

- Lvivis tapeti endine Ukraina parlamendisaadik;

- Blinken: Ukraina suudab ka USA abita sõjaliselt püsti jääda;

- Zelenski ja Trump pidasid telefonivestluse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit.

Ukraina droonirünnak tabas Vene sõjalennuvälja Rostovi oblastis

Venemaal Rostovi oblastis asuv sõjaväelennuväli sattus Ukraina droonirünnaku alla ning seal puhkes suur tulekahju.

Millerovo lennubaasi tabasid droonid. Sündmuspaigal tehtud videotest on näha suurt põlengut, vahendasid sõjavaatlejad sotsiaalmeediakanalis X (endine Twitter) sellekohast videot.

Millerovo Airbase in Rostov Oblast was struck by multiple Ukrainian drones last night and is now on fire.

Local Telegram channels reported around 16 explosions with fires at several locations at the facility. Fire can also be seen on NASA's FIRMS monitoring system. pic.twitter.com/VjS19PPm74

— Jimmy Rushton (@JimmySecUK) July 20, 2024

Kohalike elanike teatel oli lennuväljal kosta 16 plahvatust ning tulekoldeid oli näha mitmes paigas. Tulekahu oli näha ka NASA vaatlussüsteemi vahendusel.

Rostovi oblasti kuberner oli laupäeva varahommikul teatanud, et Vene õhutõrje lasi alla 26 Ukraina drooni, päästemeeskonnad sõitsid droonirusude allakukkumispaika, kuid keegi viga ei saanud.

Baasi põlengust teatanud kommentaatori andmeil võisid lennuväljal paikneda Vene hävituslennukid Su-30SM ja ründelennukid Su-25.

Ukraina suurendas kaitse-eelarvet 11 miljardi euro võrra

Ukraina valitsus suurendas kaitsekulutusi 11 miljardi euro võrra, mis jagatakse kaitse- ja julgeolekuasutuste vahel.

Sellest umbes kaheksa miljardit saab kaitseministeerium, millest 5,5 miljardit läheb sõjaväelastele palkadeks ja hüvitisteks hukkunute lähedastele.

Relvade soetamiseks ja moderniseerimiseks ning laskemoona ostuks eraldati miljard eurot.

Tänavu jaanuarist maini kulus Ukraina riigieelarvest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale umbes 16,5 miljardit eurot.

Ukraina sanktsioonid Lukoilile on Ungaris tekitamas tõsist kütusekriisi

Ungari seisab silmitsi tõsise kütusekriisiga pärast seda, kui Ukraina otsustas keelata Lukoilil naftatransiidi läbi oma territooriumi.
Juunis peatas Ukraina naftatranspordi Kesk-Euroopa läbi Lukoilile kuuluva naftatoru. Teisi Vene naftaeksportijaid keeld ei puuduta.

Keeld on põhjustanud probleeme Ungarile, mis sõltub 70 protsendi ulatusest Vene naftast, sellest omakorda poole importis neile Lukoil, kirjutab Politico.

Pärast seda, kui Ukraina teatas keelust, ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto, et see võib ohustada Ungari energiajulgeolekut. "Ukraina võimud näitasid üles tahet leida lahendus, kuid see tahe on nüüdseks kadunud," lausus ta.

Vene vägede rünnakutes hukkus kaks inimest

Vene väed tegid ööl vastu laupäeva Ukraina raketi- ja droonirünnakuid, milles hukkus kaks inimest ning kannatada sai raudtee- ja energiataristu, teatasid Ukraina ametkonnad.

Harkivi oblastis tabasid Iskanderi raketid Barvikove linna, kus hukkus kaks inimest ja sai vigastada kolm. Rohkem kui 50 elumaja sai kahjustada.

Ukraina õhuvägi kinnitas, et Iskanderidega rünnak toimus ning neid ei suudetud alla lasta. Küll lasti alla 17 droonist 13.

Ukraina võrguoperaator Ukrenergo teatas, et droonidega rünnati elektrialajaamu Poltava, Sumõ ja Tšernihivi oblastis.

Lvivis tapeti endine Ukraina parlamendisaadik

Lvivis lasti maha rahvuslasest endine Ukraina parlamendisaadik Irõna Farion, kes oli kuulsust kogunud ukraina keele eest võitlejana ning kes soovis keelata Ukrainas vene keele kasutamise avalikus sektoris.

Politsei algatas laiaulatuslikud otsingud tulistaja tabamiseks. Ukraina siseminister Ihor Klõmenko ütles, et juhtunut käsitletakse mõrvakatsena.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul hoitakse teda toimuvaga kursis ning ta mõistis hukka igasuguse vägivalla.

Blinken: Ukraina suudab ka USA abita sõjaliselt püsti jääda

Ukraina suudab tänu paljude lääneriikide abile sõjaliselt vastu pidada ka siis, kui USA võib pärast Donald Trumpi presidendiks saamist oma toetust Kiievile kärpida, ütles Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken.

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump on korduvalt lubanud lõpetada Vene-Ukraina sõja 24 tunni jooksul, mis võib mõnede hinnangute kohaselt hõlmata ka Ukraina sundimist territooriumi loovutama. Trump on varem ka Ukrainale antavat abi kritiseerinud ning tema mõju Vabariiklikus parteis aitas kaasa USA abiotsusega viivitamisele kongressis selle aasta alguses.

Blinken rõhutas reedel tehtud kommentaaris, et USA abiandmisel Ukrainale on kongressis siiski mõlema partei tugev toetus ja "iga administratsioon võtab seda arvesse". USA riigisekretär lisas, et lääne suurenenud toetuse abil  suudab Ukraina peagi "sõjaliselt, majanduslikult ja demokraatlikult omadel jalgadel seista". Blinken tõi esile, et üle 20 riigi on sõlminud Ukrainaga kahepoolse julgeolekuabi lepingu.

"Ja see tähendab, et kõik need riigid, sealhulgas USA, on võtnud kohustuse aidata Ukrainal järgmise kümnendi jooksul heidutusvõimet ja kaitsevõimet üles ehitada," ütles Blinken. "Kui me peaksime sellest loobuma, mis ma arvan on võimalik, siis on õnneks meil veel paarkümmend riiki – ja me liigume enam kui 30 poole –, mis teevad sama asja. Need on pikad… tähtajalised kohustused Ukraina ees," rääkis ta.

Blinken väljendas esimest korda otseselt võimalust, et endine riigipea Trump võib võita novembris peetavad presidendivalimised ja taganeda Washingtoni antud lubadustest Ukrainale.

"Igal administratsioonil on loomulikult võimalus paika panna oma poliitika," ütles ta Colorado osariigis Aspeni julgeolekufoorumil.

USA praeguse presidendi Joe Bideni administratsioon on olnud Ukraina tähtsaim toetaja rohkem kui kaks aastat kestnud Venemaa agressiooni vastu.

Trumpi avalikud kommentaarid on varieerunud USA Ukraina toetamise kritiseerimisest selle toetamiseni. Tema asepresidendi kandidaat senaator J.D. Vance aga toetab jõupingutusi blokeerida miljardite dollarite eraldamine sõjaliseks ja finantsabiks Ukrainale.

Kiievis ja tema toetajate seas kasvab mure, et Ukraina võib kaotada eluliselt tähtsa USA toetuse, kuna Trumpi kampaania kogub hoogu ja Bideni oma kõigub.

Zelenski ja Trump pidasid telefonivestluse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump pidasid ööl vastu laupäeva telefonivestluse.

"Ma rääkisin Donald Trumpiga, et õnnitleda teda Vabariikliku partei kandidatuuri puhul ja mõista hukka šokeeriv rünnak tema vastu Pennsylvanias. Soovisin talle edaspidiseks jõudu ja absoluutset turvatunnet," kirjutas Zelenski suhtlusplatvormil X.

Zelenski sõnul rõhutas ta vestluses USA partei- ja kongressiülese toetuse tähtsust Ukraina vabaduse ja sõltumatuse kaitsmisel.

Ukraina presidendi sõnul kinnitas ta Trumpile, et Kiiev on tänulik USA-le abi eest riigi kaitsevõime tugevdamisel Venemaa terrorile vastu seismisel, kuna vaenlase rünnakud Ukraina linnade ja külade vastu jätkuvad igapäevaselt.

"Me leppisime Trumpiga kokku, et arutame isiklikul kohtumisel, millised sammud saaksid muuta rahu õiglasemaks ja tõeliselt kestvaks," lisas ta.

Trump märkis omakorda, et pidas Zelenskiga "väga hea" telefonivestluse.

"Ma hindan president Zelenskit ühenduse võtmise eest, sest mina kui teie järgmine USA president, toon maailma rahu ja lõpetan sõja, mis on maksnud nii palju inimelusid ja laastanud lugematuid süütuid perekondi," ütles Trump postituses oma platvormil Truth Social.

Trump on korduvalt väitnud, et ta saab teha Ukraina sõjale kiiresti lõpu, kuid pole öelnud, kuidas.

Eelmisel nädalal kohtus ta oma Florida residentsis Ungari peaministri Viktor Orbániga, kes oli juuli algul pidanud Moskvas kõnelusi Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

Tegemist oli kahe poliitiku esimese telefonivestlusega pärast seda, kui Trump Valgest Majast lahkus.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 565 610 (võrdlus eelmise päevaga +990);

- tankid 8257 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 15 917 (+15);

- suurtükisüsteemid 15 542 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1121 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 894 (+1);

- lennukid 362 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 350(+34);

- tiibraketid 2398 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 968 (+59);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2607 (+14).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.