Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles teisipäevases Vikerraadio saates "Uudis+", et  märkimisväärse renoveerimistoetuse eesmärk on Eesti elukeskkonda parandada. "160 miljonit eurot on osa 330 miljoni euro suurusest toetuspaketist, mis on mõeldud Eesti elukeskkonna parandamiseks, eelkõige energiatõhususe suurendamiseks," selgitas Jaanisoo. 

Jaanisoo sõnul on Euroopa Liidult saadud toetusrahade jaotus planeeritud nii, et igal aastal on kindel maht, mis võimaldab korteriühistutel ja ehitusettevõtetel tegevusi pikemaajaliselt planeerida. "Nendest toetusrahadest on voor planeeritud igasse aastasse. Eelmisel aastal 80, sellel aasta 160 ja järgmisel aastal 90 miljonit eurot," märkis Jaanisoo.

Määruse muudatused on toonud kaasa olulisi uuendusi, eelkõige töökorralduses ja tehniliste konsultantide rollis. "Tehnilised konsultandid aitavad korteriühistuid keeruliste otsuste tegemisel. Me oleme võtnud suuna, et tehniliste konsultantide roll oleks selgem, konkreetsem ja tehnilisem. Võimalike huvide konfliktide vältimiseks on konkreetsemad pädevuse nõuded, näiteks tehnilist konsultanti saab valida ühikmaksumuse baasil, mitte enam hankepõhise madalaima hinna," lisas Jaanisoo.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi märkis saates, et kõrged nõuded, näiteks volitatud arhitekti kaasamine, võivad madala sissetulekuga elanike jaoks osutuda liiga kulukaks. 

Ivo Jaanisoo väitis, et arhitekt on mitte ainult renoveerimise esteetilises osas, vaid ka funktsionaalses. "Arhitekt on ekspert, kellel on ühtepidi silma esteetika osas, kuid oskab ka funktsionaalselt asju läbi mõelda. Me ei soovi massehitatud kortermaju renoveerida uueks halliks massiks. Tuleb kasutada nutikaid ja säästlikke lahendusi, et meil ikkagi kultuuriline mitmekesisus, esteetika ja funktsionaalsus oleksid kõik korraga ja mõistliku hinnaga lahendatud," lisas kliimaministeeriumi asekantsler. 

Uue määruse järgi on renoveerimistoetuse määrad piirkonniti erinevad. Näiteks Ida-Virumaal on toetusmäär lausa 70 protsenti, samas kui Valgamaal on see 50 ja Tallinnas 30 protsenti. "Ida-Virumaa puhul on tegemist spetsiifilise meetmega, et käivitada piirkonna renoveerimisturg," lausus Jaanisoo. 

Urmas Mardi sõnul on erinevad toetusmäärad tekitanud kahetise olukorra. "Ühtepidi mõistame, et on piirkondi, kus kinnisvara väärtus on madalam ja on mõistlik hajutada toetusi üle Eesti. Teistpidi on ühistujuhid toonud esile, et näiteks Tallinnas kortermajas elavad pensionärid saavad täpselt sama pensioni kui Valgas, kuid renoveerimise toetusmäär on erinev," selgitas Mardi. 

Ivo Jaanisoo täpsustas, et piirkondade erinev toetusmäär on poliitiline otsus. "Koalitsioonileping rõhutab vajadust toetada maapiirkondi, mis asuvad Tallinnast ja Tartust kaugemal," selgitas Jaanisoo.

Erinevalt teistest kohtadest on Ida-Virumaal lubatud ka etapiline rekonstrueerimine, mis Jaanisoo sõnul ei ole võrdne kümne aasta taguse osalise renoveerimisega. "Tänapäeval räägime etapilisest rekonstrueerimisest, kus renoveerimine toimub teadlikult ja järk-järgult. Oluline on koostada renoveerimise pass, mis dokumenteerib iga töö etapi ja tagab, et kõik etapid sobivad omavahel kokku," ütles Jaanisoo

Mardi sõnul on suurematel ehitusfirmadel valmidus tulla renoveerimisturule, kui neile pakutakse võimalust teha korraga rohkem töid. Ka Jaanisoo sõnul aitab järjepidev toetusrahade jaotus tagada turu stabiilse arengu ja suurendada ehitusettevõtete huvi renoveerimistööde vastu.                      

Renoveerimistoetuste voor loodetakse avada augusti lõpus, sõltuvalt uue ministri kiirest sisseelamisest ja võimalike muudatuste tegemisest. "Me loodame, et saame meetme avada umbes kuu aja pärast," ütles Jaanisoo.