Tuleb kohe alguses ära öelda, et need kaks teemat on tegelikult meelevaldselt kokku pandud ja kaugküttereformi fookus ei ole hinnamudelitel. Erinevad hinnastamise viisid on võimalikud juba praeguses õigusraamis ning võetakse kasutusele vajaduspõhiselt. Raplamaal Alu võrgupiirkonnas on alates sellest küttehooajast muutuvtasu ja püsitasu eraldi ridadena arvetel välja toodud ning lähiaastatel tuleb selline lähenemine ilmselt kasutusele ka mujal. Põhjamaades koosneb kaugkütte hind tihti kolmest või lausa neljast komponendist.

Rõhutada tuleb, et kaugkütteettevõtete tulukust hinnastamismudeli ümberkujundamine ei suurenda ning võrgupiirkonna summaarsed tulud jäävad muutumatuks. Ühtegi lisatasu ei tule. Praegu on energiatasu ehk soojusenergia hinda arvestatud nii muutuv- kui ka püsikulud. Kahekomponendilise hinna puhul kuluread lahutatakse ning püsikulud lisanduks arvele eraldi reana püsitasu komponendina. Kuna energia muutuvtasust võetakse püsikulud maha, siis on selge, et see omakorda odavneb.

Reform tegeleb regulatsiooniga

Kliimaministeeriumi üks ülesanne on kaugkütte regulatiivse keskkonna arendamine. Suvel peeti mitmeid arutelusid, kuulati arvamusi ning koguti ettepanekuid.

Kaugküttereformi fookuses on hoopis küttemajanduse keskkonnajalajälje vähendamine, tööstuse ja andmekeskustest eralduva vältimatu soojuse kasutamise edendamine, madalamatele küttevee temperatuuridele üleminek, kohaliku omavalitsuse koordineeriva rolli suurendamine jne. Muidugi peaks kõik need tegevused meid juhtima suurema tõhususe ning soodsama energiahinna poole.

Üle on vaja võtta EL-i roheleppe käigus uuendatud direktiivid. Valmimas on energiamajanduse uus arengukava ning peagi tuleb esitada riikliku kliima- ja energiakava eduaruanne. Hiljuti avaldati kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mille järgi peaks soojus-jahutusmajandus olema 2040. aastaks kliimaneutraalne. Kõik need puhtad ja keskkonnasäästlikud algatused tuleb siduda omavahel kokku ning ühiselt toimima panna, et elukeskkond muutuks puhtamaks ning jätkusuutlikumaks.

Meeldetuletuseks, et EL-i rohelepe on poliitikaalgatuste pakett, mis aitab Euroopa liidul minna üle nüüdisaegsele rohelisele majandusele. Selle paketi oluline sisu on puhas, taskukohane ja kindel energiavarustus ning samuti energiatõhususe esikohale asetamine.

Viimasest tulenevalt on selge, et hoonete soojustamine ning parem energiatõhusus toetab igati Euroopa Liidu ja ka Eesti rohe-eesmärkide saavutamist. Näiteks aitab soojustamine vähendada talviseid energiatarbimise tippe, mille katmiseks tihti kasutatakse just kalleid fossiilseid kütuseid. Seega aitab hoonete soojustamine oluliselt kaasa taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisele, vähendab kalliste fossiilkütuste kasutamise vajadust ning mõjutab soojusenergia hinda soodsamaks.

Hoonete rekonstrueerimine on hädavajalik

Energeetikas tehakse otsused aastakümneteks. Samast põhimõttest lähtutakse ka hoonete rajamisel ning rekonstrueerimisel.

Hoonete renoveerimise strateegia koostajate hinnangul väheneb uuenduste tulemusena soojusenergia tarbimine ca 70 protsenti ehk 2/3 võrreldes algse seisuga. Hästi soojustatud hoone maksimaalne tarbimistipp väga külmade ilmade puhul samuti hulka madalam. Seega tasub hoonete soojustamisse ja energiasäästu panustada igal juhul. Rahaline kokkuhoid energiakuludelt on garanteeritud, isegi kui koguste vähenedes energiaühiku hind mõnevõrra tõuseb. Ka vajalik võimsus väheneb. Lisaks on maja korras ning seal on hea elada.

Muutused toimuvad pidevalt. Areneb nii hoonetes kasutatav tehnoloogia ja samaaegselt toimub innovatsioon kaugküttesüsteemides. Võrkudega ühendatakse suured soojuspumbad ja elektrikatlad. Madalad küttevee temperatuurid on tulevikus nii kaugküttevõrkudes kui ka hoonete küttekontuurides. Viimasega tuleb kindlasti arvestada hoonete renoveerimisel ja rajamisel.

Vastasel korral on süsteemide tulevikukindlus küsitav. Samas kogukondliku energiasüsteemi puhul tuleb hinnata õiglast kulude jaotust, sest elanike võimekus renoveerimistöid teha on erinev.

Kaugküte on mahupõhine teenus ning kindlasti tuleb otsida võimalusi uute hoonete liitmiseks kaugküttesüsteemidega, et hoida soojusenergia ühikuhinda võimalikult madalal. Siin on suur roll ettevõtetel, kohalikul omavalitsusel ja ka ministeeriumil, kus regulatiivsete meetmetega valdkondlike arenguid suunatakse.

Tiheasustusega piirkondades on kõige efektiivsem arendada ühist kaugküttevõrku, sest nii on kõige lihtsam hoida varustuskindlust ja kasutatavaid soojusallikaid saab aja jooksul vahetada. Ühtlasi on mugavam ja linnaõhk puhtam.

Vahel "nõukogudeaegseks taagaks" nimetatavad kaugküttevõrgud on tegelikult suur eelis, mida paljud Lääne-Euroopa riigid järele proovivad teha ning juba teevadki. Ka Eestis tuleb kaugküttevõrkusid tihedamaks muuta ja sel moel muutub teenuse hind kõigile soodsamaks.

Hajaasustusega piirkondades on planeerimine ja ühistegevus ülioluline. Vastasel korral võib esineda risk, et tarbimise järsu languse korral ei ole kaugküttevõrgu ülalpidamine enam jõukohane. Üksikutes kohtades on risk realiseerunud.

Samal ajal on küllalt näiteid, kus ka väikeasulates probleeme ei esine ning elanikud soovivad hoopis kaugküttevõrgu taastamist või uue rajamist. Võtmekoht on selleski hoonete rekonstrueerimine, soovitatavalt asumipõhiselt korraga, et vähendada üle- või aladimensioneerimise riske ning rajada ühiselt sobivaim küttesüsteem. Sellist algatust toetavad EL-i direktiivid ning naabruskonnapõhise rekonstrueerimise põhimõte on sisse toodud ka Eesti korterelamute renoveerimistoetuste tingimustesse, mis kohe avaneb.

Kaugküttereformi arutelud alles algasid. Otsuseid pole veel tehtud. Meie kliimas pole energia tavaline kaup, sest soojuse vajadus sügisel ja talvel on eluliselt oluline. Energiasüsteemi keerukuse kasvades on just läbimõeldud energiaplaneerimine, madalad temperatuurid, tööstuse heitsoojuse kasutamine ning kalkuleeritud investeeringud need meetmed, mis tagavad soodsa ja jätkusuutliku ühiskonna.

Lisainfo

• "Rein Vaks kliimaministeeriumist: Kavandatakse kaugküttereformi, selgitus ja arutelu alles algab", Vikerraadio.
• "Andry Krass: kütteprobleeme tuleks lahendada ettevõtete, mitte kortermajade põhiselt", Vikerraadio.
• ""Jälle leiti koht, kust inimestelt raha küsida!" Mida toob kaasa uus kaugküttereform?", Maaleht.