Selleks, et Ida-Virumaale tööle saabuvatel õpetajatel ja uute tehaste töötajatel oleks võimalik kaasaegseid kortereid osta, pakub riik vähemalt kaheksa korteriga elamu ehitajale 300 000 eurot toetust.

"Arendajad ei võta neid riske, aga valmisolek seda teha on. Nii et meie eesmärk on, et uut elamufondi tekiks ja võiks tekkida ka järgmistel arendajatel soov kas Jõhvit, Kohtla-Järvet ja ka Narvat arendada," selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Narvas esimese uue kortermaja ehitanud arendaja hinnangul pole probleemiks ehitamine, vaid nõudluse suurendamine. Narva jõe kõrgele paekaldale rajatud elumaja on valmis, kuid 45 korterist on lepingutega kaetud vaid kolmandik.

3000 eurost algava ruutmeetri hinnaga on isegi Narvas ostjaid raske leida.

"Riik võiks aidata kaasa nii-öelda ostjaskonna suurendamisele. Näiteks, et neil, kes soovivad uude majja endale korterit osta, on võimalik saada mingit otsetoetust, teha see ost ära," pakkus Vallikraavi Kinnisvara juhatuse liige Janno Meriloo.

Narva uusarenduse esimene hoone maksis seitse miljonit eurot. Selle kõrval on riigi pakutav toetus liiga väike, et uut ehitust alustada. Pigem tekitab see ehitusturul vastuolusid.

"Kui kõrvale tekib kuskile riigi toetusel tehtud elamuhoone, kus näiteks arendaja saab tänu toetusele näidata madalamat müügihinda, see ei ole ju okei," ütles Meriloo.

"Kuna see riigipoolne osakaal on üsnagi väike, siis ma arvan, et see nii suurt mõju korteri lõpphinnale ei avalda. Küll aga annab üldse võimaluse nendes piirkondades, kus hetkel riskid on suured, ikkagi uusi elamuid rajada," kommenteeris Hartman.

Sel aastal soovib riik pilootprojektina toetada Ida-Virumaal kahte kinnisvaraarendust ja kui asi edeneb, võiks toetuse saajate hulka laiendada.