Ida-Virumaa kortermajade renoveerimistoetuseks eraldati mullu 25 miljonit eurot. Kui mujal Eestis jagatakse toetus laiali mõne tunniga, siis Ida-Virumaal kulus taotluste kogumiseks pea terve aasta.

Tavaline on see, et tervikrenoveerimisele eelistatakse osalist renoveerimist.

"Kogurekonstrueerimise mõttes kindlasti oleks huvi vaja rohkem. Ida-Virumaal see on võib-olla mõnevõrra olnud tagasihoidlikum. Positiivseid kogemuslugusid ei ole varasemalt olnud just tervikrekonstrueerimise mõttes. Selle puudumine on tõenäoliselt see, miks teadlikkust ei ole väga jõudnud tekkida," rääkis EIS-i korteriühistute toetuse valdkonna juht Taniel Vain.

Kohtla-Järve Järve linnaosas polegi veel majade renoveerimiseni jõutud. Inimesed on ettevaatlikud ja kohustusi võtma ei kiirusta.

"Korteriomanik küsib, kas tuleb kahjum või kasum. Kaaluvad, kaaluvad, aga huvi ma ei näe nende silmis," tõdes korteriühistu esimees Vitali Borodin.

Narvas edulugusid on, kuid vähe. Kangelaste 51 ühistu esimees Peeter Tirman suutis omanikke veenda võtma ette hoone osaline renoveerimine. Abiks tuli majaelanike veebikeskkonna loomine.

"Inimesed peavad süvenema sellesse, et aru saada, miks see üldse vajalik on. Aga koosolekul me ei saa sellest rääkida, sest ühed raiuvad üht ja teised raiuvad teist ja normaalselt arutleda ei jõuagi, lõpeb ära koosolek. Sellepärast oleks see hea, kui on internetis keskkond, kus me saame arutleda, tekib huvi. See oleks see, mis edasi viiks," selgitas Tirman.

Jaanuari keskel avaneb Ida-Viru korteriühistutele täiendav toetusvoor 10 miljoni euroga, millega toetatakse hoonete terviklikku rekonstrueerimist.