Postimees kirjutas, et kui praegu on tootmise ja tarbimise tariif neli senti megavatt-tunni kohta, siis Elering on teinud ettepaneku, et pärast desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust järgmise aasta veebruaris võiks see olla tootjale 5,31 eurot MWh kohta (0,53 senti kWh kohta) ja tarbijale samuti 5,31 eurot MWh kohta, millest suure osa moodustavad sagedusreservide hankimiseks tehtavad kulutused (lisaks käibemaks).

Kui inimese kuine energiatarbimine on 250 kWh ehk 3 MWh aastas, tähendaks tariifi tõus 15,91 euro suurust lisakulu.

Konkurentsiametiga Elering seda hinda kooskõlastama ei pea, küll aga kontrollib konkurentsiamet vajadusel Eleringi määratud tariifi põhjendatust.

Tariif hakkab loodaval sagedusreservide turul kõikuma nõudluse ja pakkumise järgi ning milliseks kujuneb tegelik hind, näevad nii konkurentsiamet, elektritootjad-tarbijad kui ka Elering ise alles veebruaris, kui turg avaneb.

ERR on varem kirjutanud, et kui varem pidid Balti riigid end Venemaa ja Valgevenega ühendavast BRELL-i süsteemist lahkuma 2025. aasta lõpus, siis nüüd loodetakse valmis saada sama aasta veebruaris.

Eesti, Läti ja Leedu on viimased kolm Euroopa Liidu riiki, mis on sünkroniseeritud Vene elektrivõrguga. Desünkroniseerimisega saavad Balti riigid täieliku kontrolli enda elektrivõrgu üle.

Elering: kulude jagamisel võiks kasutada Põhjala mudelit

Pärast artikli ilmumist saatis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ettevõtte selgituse, mille ERR.ee siinkohal avaldab.

Elektrisüsteemi tasakaal teenib kogu ühiskonna huve ja selle tagamise kulud peavad jagunema võrdselt tootjate ja tarbijate vahel. Elektrisüsteemi tasakaalu hälbeid (tarbimise ja tootmise ootamatud muutused) põhjustavad mõlemad osapooled - tootjad ja tarbijad. Sellest tulenevalt on õige ja õiglane, et tasakaalustamiseks tehtavad kulud katavad mõlemad osapooled. Arusaadavalt oleks elektritootjate huvides lükata kõik tasakaalustamise kulud tarbijate õlgadele, aga sel juhul oleks esialgse tariifi 5,31 eur/MWh asemel tarbijatel vaja tasuda ka tootjate osa ehk kokku 10,62 eur/MWh. Eleringi hinnangul on õiglane hakata Baltimaades kasutama kulude jagamiseks sama mudelit, mida kasutavad ka Põhjamaade riigid. Samuti on Euroopa konkurentsiametite katusorganisatsioon ACER andnud hinnangu, et tasakaalustamise tasu võrgutasusse lisamine ei ole tõhus lahendus ning Põhjamaades on samuti kasutusel mudel, kus bilansiteenuse rida kajastub elektrimüüja arvel tarbitud elektri koguse eest.

Bilansiteenuse tariifi metoodika ei ole Eleringi oma suva järgi koostatav, vaid selle peab kinnitama konkurentsiamet. Konkurentsiametile saatsime metoodika kinnitamisele juba 2022. aastal, millele järgnes avalik konsultatsioon kõikidele turuosalistele, kus kõikidel oli võimalus avaldada arvamust. Samuti korraldab Elering regulaarseid nõukodasid turuosalistele,  kus jagatakse infot turuarengutest ja algatatakse diskussioone ja mis on end seni tõestanud igati tõhusa koostöö edendamise viisina.

Eestis ei ole sagedusreservide turgu seni olnud, seega hakkame tegelikke kulusid nägema tegeliku tarbimise ja tootmise pealt ja saame kahekuulise etteteatamisega vastavalt tariifi korrigeerida. Järgmise aasta veebruaris rakenduva elektrisüsteemi tasakaalustamise tasu mudelis võeti arvesse olemasolevaid juhitavaid võimsusi ja hinnaeeldusi. Ei tasu sealjuures unustada, et kasu tasakaalustamise tariifist saavad justnimelt elektritootjad ja salvestid, kes elektrisüsteemi jaoks tasakaalustamise teenust pakuvad.

Artiklis toodud näide, kus tarbija kuine tarbimine on 250 kWh ja sealjuures lisanduv kulu tasakaalustamisest 15,91 eurot, tähendab 1,32 euro suurust lisakulu ühes kuus. Jäägu see igaühe otsustada, kas see on soodne, kallis või väga kallis hind energiaiseseisvuse eest.