Eestis olid koolijuhtide töölepingud tähtajalised kuni 2008. aastani. Selleks et vähendada koolijuhtide sõltuvust kohalikust võimust, muudeti need tähtajatuks. Nüüd hindab haridus- ja teadusministeerium, et tähtajatud lepingud on kaasa toonud kooliti ebaühtlase juhtimiskvaliteedi.

"Koolijuhtide enda sihipärane professionaalne arendamine on väga ebaühtlane ning osa koolipidajaid ei tegele koolijuhi kompetentside ja töö tulemuslikkuse süstemaatilise hindamisega. Tulemuseks on üleriigiliselt koolijuhtimise ebaühtlane kvaliteet, mis toob kaasa õppe kvaliteedi ebaühtluse koolide vahel," seisab väljatöötamiskavatsuses.

"Ebaühtlase kvaliteediga juhtimine mõjutab õpilaste tulemusi mitme erineva teguri kaudu: õpilased ja õpetajad ei saa vajalikku tuge, suureneb kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal, püsivad koolidevahelised erinevused õpitulemustes ning õpilaste ja õpetajate rahulolus. Sageli on vaja nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastega koolides professionaalselt tugevama pädevusega koolijuhti," märkisid dokumendi koostajad.

Lahendusena pakub haridus- ja teadusministeerium, et koolijuhtide lepingud võiksid olla viieaastased. Koolijuhtide leidmiseks korraldataks konkurss, kuhu kuuluks Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja. Komisjon hindaks kandidaatide juhtimiskompetentse kompetentsimudeli põhjal ja pakuks koolipidajale välja kolm kandidaati, kelle hulgast koolijuht valida.

Lisaks tuleks edaspidi koolijuhiga korraldada vähemalt korra aastas arenguvestlus ja enne töölepingu lõppu ehk viiendal aastal, viia läbi koolijuhi atesteerimine, mille viiks läbi Eesti Koolijuhtide Ühendus.

Haridus- ja teadusministeerium ütleb, et lepingute tähtajaliseks viimisega peaks kaasnema koolipidamise kvaliteedi tõus, koolijuhi ameti maine paranemine, kooli juhtimise kvaliteedi tõus, õpetajaameti atraktiivsuse kasv ja õppekvaliteedi tõus.

Ministeerium plaanib hinnata, kas nii ka läheb, mõõtes õpilaste rahulolu, õpetajate kutsekindlust, tööga rahulolu ja hinnanguid juhtimise kvaliteedile. Samuti koolijuhtide hinnanguid koolipidaja toetusele ja tagasisidele.

Lisaks plaanib ministeerium hinnata, kas on kasvanud koolijuhtide osakaal, kes on rakendanud meetmeid toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate juurutamisel ja kas konkurss koolijuhtide ametikohtadele on kasvanud.

Ministeerium möönab, et koolijuhtide lepingute tähtajaliseks muutmine on nende jaoks ebasoodne ja vähendab koolijuhtide kindlustunnet ning ameti atraktiivsust, samas hindab, et ebakindlus ja suurem mobiilsus võib parandada koolijuhtide motivatsiooni, pühendumist, töö tulemuslikkust ja eesmärgistatust.

"Tähtajaline töösuhe koos arenguvestluste ning atesteerimissüsteemiga loob heade juhtimisoskustega isikute reservi. Tähtajaliste töölepingute sõlmimisega kaasnevat ebakindlust, millega kaasneb ka majanduslik ebakindlus, vähendab asjaolu, et neil isikutel on võimalus leida rakendust ka muude organisatsioonide tippspetsialistide või -juhtidena," kirjutasid väljatöötamiskavatsuse autorid.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul võiks eelnõuni jõuda aasta lõpuks. Järgmise aasta alul võiks valitsus selle heaks kiita ja riigikogu suveks vastu võtta. Koolijuhtide lepingud võiksid optimistliku plaani kohaselt kehtima hakata alates 2026. aasta suvest.