Oluline reedel 2. augustil kell 20.45:

- Ukraina sai tagasi 250 sõduri surnukehad;

- Analüütik: Venemaa suunab Pokrovski suunale uusi jõude;

- Keskpank: Vene rünnakute põhjustatud elektrikatkestused sunnivad ukrainlasi emigreeruma;

- USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas;

- Krimmi sillale pääsu ootab mõlemas otsas kokku ligi 1700 masinat;

- ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi.

Ukraina sai tagasi 250 sõduri surnukehad

Ukrainasse toimetati repatrieerimismeetmete tulemusel tagasi 250 langenud kaitsja surnukehad, teatas reedel sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap.

"Luhanski, Bahmuti, Marijinka, Avdiivka, Hersoni ja Zaporižžja suunal langenud, aga ka Mariupolist, Horlivkast ja agressorriigis asuvatest surnukuuridest õnnestus hukkunud kaitsjate surnukehad nende sünnimaale tagasi toimetada," seisis avalduses.

Staap märkis, et hukkunud sõjaväelaste surnukehade üleandmine toimub Genfi konventsioonide normide kohaselt.

Repatrieeritud surnukehad ja põrmud toimetatakse selleks määratud valitsusasutustesse. Korrakaitseametnikud ja kohtumeditsiini asjatundjad tuvastavad nende isikud. Pärast tuvastamist antakse kaitsjate surnukehad  väärikaks matmiseks üle nende perekondadele.

Analüütik: Venemaa suunab Pokrovski suunale uusi jõude

Praegu on sõjas kõige keerulisem olukord Pokrovski suunal, sest Ukraina kaotab seal territooriumi ja Venemaa suunab sinna piirkonda üha rohkem jõude, ütles rindeolukorda jälgiva Deepstate'i kaasasutaja ja analüütik Ruslan Mikula.

"Pokrovski suunale paigutatakse praegu ümber uusi Vene brigaade. Näiteks üks vaenlase brigaadidest, mis varem teadaolevalt alistati Krõnki piirkonnas, taastati Džankoi piirkonnas ja on nüüd Avdijivkast läänes Berditši piirkonnas," rääkis Mikula.

Analüütiku sõnul on keeruline prognoosida, kui palju jõude Venemaa sinna suunda veel saadab, sest Moskva ei arvesta enda kaotustega ning tal on suur inimressurss, mida kasutatakse maksimaalselt.

Analüütik tõdes, et juulikuu oli Ukraina jaoks väga keeruline, sest Vene väed liikusid mitmes rindelõigus edasi ja seda mitte üksnes Pokrovski, vaid näiteks ka Toretski ja Kurahhovski suunal.

Keskpank: Vene rünnakute põhjustatud elektrikatkestused sunnivad ukrainlasi emigreeruma

Ukraina keskpank ennustab, et tänavune väljarände tase on oluliselt kõrgem kui varem oodati, peamiselt Vene rünnakute tõttu energiataristule, mis on põhjustanud sagedasi elektrikatkestusi.

"Energiaolukorra halvenemine ja majanduslike tingimuste aeglane normaliseerumine viivad aastatel 2024 ja 2025 suurema väljarändeni kui varem oodati," teatas keskpank neljapäeval avaldatud raportis.

Keskpanga prognoosi kohaselt on tänavune netoväljaränne 400 000 inimest, samas kui 2025. aastal on see 300 000. Aprillikuises raportis ennustati, et tänavu lahkub riigist 200 000 ukrainlast, kuid tuleval aastal naaseb neid 400 000.

Suurem väljarände tase on tingitud Ukraina energiasüsteemi märkimisväärsest hävingust, millega kaasnevad pikad elektrikatkestused ja suurenenud riskid (talvise) kütteperioodi ajal, märkis keskpank.

Lisaks võimetusele kodusid kütta, vähendavad elektrikatkestused majandustegevust ja nõudlust töötajate järele, andes rändele veel ühe stiimuli, seisis raportis.

Uue prognoosi kohaselt naaseb 2026. aastal riiki 400 000 ukrainlast, kuid tagasipöördumine on järkjärguline, kuna inimesed on välismaal elamisega harjunud ja tingimused kodumaal raskemad kui varem prognoositi.

ÜRO juulikuise raporti kohaselt elab välismaal 6,6 miljonit ukrainlast, seda on pea 240 000 võrra rohkem kui aasta alguses.

Ukraina rahvastiku suurus on vaieldav, kuna viimane rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal ja see andis tulemuseks üle 48 miljoni inimese. Sündimus on sestsaati olnud aga madal ja suremus kõrge ning osa territooriumist on okupeerinud Venemaa.

Hinnangud rahvaarvule 2023. aastal varieeruvad 28 miljonist 34 miljonini, võrreldes 41 miljoniga enne sõja algust.

USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas

Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin ütles, et USA on mures Venemaa okupatsioonivägede edasiliikumise pärast Ukrainas.

Austin märkis samas, et teda julgustas samas Ukraina suutlikkus värvata rohkem inimesi kodumaakaitsjate ridu täiendama.

"Ma tervitan seda, mille tegemist ukrainlased kindlalt jätkavad, et tagada oma võimekus sissetungijatele vastu hakata," ütles minister.

"Ukrainlased on väga sihikindlad inimesed," tõdes Austin.

Briti luure andmetel jätkavad Vene väed lähinädalatel oma taktikalist edasitungi idarindel.

Uudisteagentuuri AFP kolmapäeval avaldatud analüüsist selgus, et Venemaa on sel kuul hõivanud Ukraina idaosas ühtekokku ligi 200 ruutkilomeetrit. 

Alates 2024. aasta algusest on Venemaa hõivanud Ukrainalt 1246 ruutkilomeetrit maad, aastal 2023 oli see näitaja 584 ruutkilomeetri juures. See kõik on kokku kõigest 0,2 protsenti Ukraina territooriumist 2014. aasta eelsetes piirides,

ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Venemaa jätkab Avdijivka rindelõigul asuvate Ukraina positsioonide ründamist ning Vene väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas (Avdijivkast läänes). 

Seda kinnitavad ka 1. augustil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Vesele lähistel. Rindearenguid jälgiva Deepstate analüütikud leidsid, et Vene väed suutsid Vesele ka vallutada. 

ISW analüütikud hindasid, et lähiajal Vene vägede edasitung aeglustub, kuna Vene väed on jõudnud suuremate asulate lähistele. Ukraina vaatleja Konstantin Mašovets tõi samas välja, et Pokrovski suunal tegutsevatel Ukraina vägedel on probleeme varustusega, seetõttu on neil jätkuvalt raske tõrjuda venelaste pealetungi. 

Krimmi sillale pääsu ootab mõlemas otsas kokku ligi 1700 masinat

Krimmi sillal mõlemas otsas asuvatest ülevaatuspunktidest ootas reede hommikul läbisõitu kokku ligi 1700 autot, teatas sillale viivatel maanteedel valitsevat olukorda kajastav Telegrami kanal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 580 590 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 8402 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 16 211 (+8);

- suurtükisüsteemid 16 161 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1134 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 907 (+0);

- lennukid 363 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 005 (+37);

- tiibraketid 2407 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 21 872 (+56);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2719 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.