Maastikuarhitekt: rohealade hooldamata jätmine liigirikkust ei taga
Pealinn piiras liigirikkuse nimel niitmist, kuid maastikuarhitekti sõnul ainult sellest ei piisa. Uutel haljasaladel tuleb hea seista ka selle eest, et seal ei võtaks võimust umbrohi, mis teistel taimedel kasvada ei lase.
Tallinn piiras tänavu märkimisväärselt haljasalade niitmist ja nüüd tehakse seda vaid kohtades, kus see on hädavajalik. Kuigi mitmel pool Tallinnas on jätkuvalt hein põlvini ja pujud rinnuni, siis niitmisest linn täiesti loobunud ei ole.
"Alati on vaja ükskord aastas vähemalt niita, aga see on suuremate niitude puhul. Mis puutub tänavaruumi, siis kaks korda aastas ikka niidame – juuni lõpus ja nüüd siis septembris," ütles Tallinna teede korrashoiu juht Meelis Toome.
"Mis nüüd puutub uutesse kohtadesse, kuhu on ehitatud teed, rajatud uus haljastus, siis seal silma hakkavad maltsad tuleb kindlasti ära võtta, kas või ükshaaval. Samas sellised kinnistud, kus hakatakse ehitama, tühermaad, suure tõenäosusega on need eraomandis," rääkis Toome.
Maastikuarhitekt Merle Karro-Kalbergi sõnul rohealade päris hooldamata jätmine liigirikkust ei taga ning vähemalt kord aastas tuleks neid niita. Kindlasti tuleks seda teha aga uutel haljasaladel, sest muidu võtavad umbrohud seal võimust ja teised taimed ei pääse üldse mullast välja.
"Tihtipeale nende värskete haljasalade ebaõnnestumise probleem lihtsalt ongi see rajamisjärgne hooldus. Seda tehakse mitte süstemaatiliselt, pisut pigem lohakalt. Me nägime Tondiraba pargis seda, et me rajasime sinna kümneid tuhandeid ruutmeetrid niidualasid, panime selle seemnesegu sinna maha, aga selleks, et see läheks käima ja hakkaks kasvama, vajab see alguses hoolt, et keegi tõmbaks välja need pujud, sest need tõesti hakkavad muidu väga laiutama," selgitas Karro-Kalberg.
Kuigi kõrguvad pujud ja maltsad riivavad linnas silma, ei tasu maastikuarhitekti sõnul unustada, et igal taimel on oma funktsioon.
"1990. aastatel raiuti Eesti parkidest välja põõsasrinne, sest arvati, et napsitrallid ja narkomaanid, kes kõik seal põõsastes ennast peidavad, et me lahendame selle sotsiaalse probleemi sellega, et me raiume põõsasrinde maha. Aga sellega kadusid väikesed linnud, sest nemad vajavad elupaigaks madalamat rinnet. Kui mõnes kohas need pujud kasvavad, siis see soodustab väikeste lindude tulekut," rääkis Karro-Kalberg.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"